Kreekas oldi teadlikud murdeerinevustest, suheldi võõraste rahvastega. Platoni ''Kratyloses'' on mainitud sõnade laenamist. ma ei saa aru mis asja siit palju puudu slaidid nr 2 Aristotelese põhihuvi oli süllogism (tuletamine loogika alusel). Tema loogika oli euroopaliku mõtlemise põhialus väga kaua. Aristoteles defineeris suure hulga abstraktseid termineid ja jagas kõikide sõnade tähendused järgmistesse klassidesse: *substants nt hobune, mees *kvantiteet nt kahe ''kubiti'' pikkune *kvaliteet kollane, grammatiline *suhe pool, topelt, suurem *koht turuplatsil *aeg eile *asend istub *seisund on relvastatud *tegevus lõikab, põletab *mõjutatus on lõigatud, on põletatud Laused moodustuvad nendest kümnest kategooriast, mis pole ei tõesed ega väärad. Väited võivad olla tõesed ja väärad, vastavalt sellele, kas on nii, nagu on öeldud, väide koosneb onomast ja rhemast.
mõjukad tänaseni. Aristotelese põhihuvi oli süllogism. Nt Kõik inimesed on surelikud.Sokrates on inimene.Järelikult: Sokrates on surelik. Aristotelese jaoks oli vaja defineerida kategooriad ja lause. Tema arvamused keele kohta olid väga mõjukad, nad on siiamaani mõtlemise põhialuseks. Kõne on tunnetuste kogemuste representatsioon, kiri on kõne representatsioon. Aristoteles jagas sõnad klassidesse : mis (substants) – nt hobune, mees kui suur (kvantiteet) – kahe “kubiti” pikkune missugune asi (kvaliteet) – kollane, grammatiline suhestatud millega (suhe) – pool, topelt, suurem kus (koht) - turuplatsil millal (aeg) – eile, eelmisel aastal asend - istub seisund - on relvastatud tegevus – lõikab, põletab mõjutatus – on lõigatud, on põletatud Laused moodustuvad neist 10st kategooriast, mis iseenesest pole ei tõesed ega väärad. Kõige tähtsam tüüp lauseid tema jaoks on väited ja need jagunevad jaatuseks ja eituseks.
Sokrates on inimene.Järelikult: Sokrates on surelik. Aristotelese jaoks oli vaja defineerida kategooriad ja lause. Tema arvamused keele kohta olid väga mõjukad, nad on siiamaani mõtlemise põhialuseks. Kõne on tunnetuste kogemuste representatsioon, kiri on kõne representatsioon. Aristoteles jagas sõnad klassidesse : mis (substants) nt hobune, mees kui suur (kvantiteet) kahe "kubiti" pikkune missugune asi (kvaliteet) kollane, grammatiline suhestatud millega (suhe) pool, topelt, suurem kus (koht) - turuplatsil millal (aeg) eile, eelmisel aastal asend - istub seisund - on relvastatud tegevus lõikab, põletab mõjutatus on lõigatud, on põletatud laused moodustuvad neist 10st kategooriast, mis iseenesest pole ei tõesed ega väärad
inimkonnale. Nagu [ka] objektid, millest need tundmused on representatsioonid või sarnasused, kujutised, koopiad (kr. homoiomata) • A. defineeris suure hulga abstraktseid termineid. • A. jagas kõikide sõnade tähendused järgmistesse (kümnesse) klassidesse (tegi esimese liigituse tähendusele): – mis (substants) – nt hobune, mees – kui suur (kvantiteet) – kahe “kubiti” pikkune – missugune asi (kvaliteet) – kollane, grammatiline – suhestatud millega (suhe) – pool, topelt, suurem – kus (koht) - turuplatsil – millal (aeg) – eile, eelmisel aastal – asend - istub – seisund - on relvastatud
annaabi.ee 
