Kunstnikud soovisid siis vabaneda sotsialistlikust realismist. Vanemad kunstnikud pöördusid tagasi iseseisvus aja kunsti juude, nooremad proovisid hankida infot sellest mis toimub Lääne kunstis. Prooviti Ida-Saksa lahjendatud ekspresionismi. Võimud nõudsid endiselt aga realismi. Kunstnikud soovisid saavutada kunsti autonoomia, see õnnestus kõige pealt tarbekunstis, siis graafikas. Vanemad kunstnikud tegelesid impresionismiga ja taastasid sellele loomuliku värvierksuse. Maaliti ka kubistlikult. Vangilaagrist tagasi pöördunud kunstnikud tegutsesid edasi ja avasid mitteametliku näituse, mille aga võimud sulgesid. Võimud kannatasid välja küll ,,Pallase" koolkonna maalikunstile toetuvate teoste loomist, kuid avalikuse ette teosed ei pääsenud 1960. tegutses rühmitus ANK-64, mis on oluline lüli kunsti vabastamise teest. Kõigil kunstnikel oli seal oma stiil ja loobuti nõukogude süzeest ja temaatikast. Tüüpiline oli fantastiliste maalide loomine ja esteetiline nõudlikus
· Vanemad kunstnikud pöördusid tagasi iseseisvus aja kunsti juude, · nooremad proovisid hankida infot sellest mis toimub Lääne kunstis. Prooviti Ida-Saksa lahjendatud ekspresionismi. · Võimud nõudsid endiselt aga realismi. · Kunstnikud soovisid saavutada kunsti autonoomia, see õnnestus kõige pealt tarbekunstis, siis graafikas. · Vanemad kunstnikud tegelesid impresionismiga ja taastasid sellele loomuliku värvierksuse. Maaliti ka kubistlikult. Kunstielu 1960ndatel · 1960. tegutses rühmitus ANK-64, mis on oluline lüli kunsti vabastamise teest. Kõigil kunstnikel oli seal oma stiil · loobuti nõukogude süzeest ja temaatikast. · Tüüpiline oli fantastiliste maalide loomine ja esteetiline nõudlikus. · Samal ajal oli ka teabevahetus läänega suurenenud ning juba hakkati katsetama pop ja op kunstiga. · Ekspresionismist areneti sürrialismi poole. · 1968
http://www.enciclopedia.com.pt/i mages/delaunayjoie.jpg ,,Champs de Mars. La Tour Rouge" http://images.encarta.msn.com/xr efmedia/sharemed/targets/images/ pho/t067/T067838A.jpg 9 3. Kubistid Eestis 3.1 Arnold Akberg (1894 1984) Akbergi teoseid kirjeldatakse kui järjekindlalt kubistlikult, millel on selge kompositsioon ja koloriit. Ta oli 1920. aastatel loodud Eesti Kunstnikkude Rühma liige, kuhu kuulusid ka Henrik Olvi ja Märtl Laarman. Eestis Akberg kubismiga tuntust ei saavutanud, vaid selleks sai ta Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuselt toetust, et sõita Pariisi aj Berliini, kus ta kohtus kubismiga ning seejärel osales näitustel. Tema tõid peeti Picasso omadega võrdväärseteks. Peale Nõukogude okupatsiooni algust lõpetas Akberg oma tegevuse
EKM luuakse alles 1928 (Kadrioru lossis, tõstetakse rutuu välja, muuseum rändavale asupaigale). 1940 Tartu kunstimuuseum 12. Eesti kunsti uuendajad I Eesti Vabariigi ajal Ado Vabbe (1892- 1961) - Müncheni erakunstikool A. Azbe kunstikool - Abstraktsionism (vabalt värvi lõuendile) - Futurism (lõhub esemed kujunditeks) - Kubism - Nende töödega äratas tähelepanu 1. Eestis organiseeritud ülevaatenäitusel 1919. - ,,Muusika" 1919 ,,Seine' jõgi" näha Pariisi kubistlikult kõhutuna, püütakse edasi anda liikumist (kubofuturistlikud). - Naisakt 1924 - Illustreerinud Siuru liikmete raamatuid nt. Visnapuu 1. Luulekogu ,,Amores", Siuru 2. Albumit. - Pallasesse maaliõppejõuks, lühemat aega Pallase rektor - Temast saab 1920ndate keskpaigas impressionist, jääb sellele surmani kindlaks. Tema kaudu levib impressionistlik stiil Eesti kunstnike seas. - ,,Arlekiin" 1924, akvarell
annaabi.ee 
