Tuneesia Koostaja: Sven Saagim Kersti Vissov Sisukord: Asend Üld andmed Suurimad linnad Kliima Taimesik loomastik Rahvastik Majandus Energia Kultuur Turismiobjektid Kasutatud kirjandus Asend Tuneesia asub Vahemere rannikul Põhja aafrikas. Riik piirneb läänes Alzeeriaga ja kagus Liibüaga. Riik jaguneb 24 kubernerkonnaks. Üld andmed Pe alinn T unis Pindala 16 3 6 10 km 2 Rahvaar v 10 4 3 2 5 0 0 A me tlik ke e l Ar aab ia ke e l Tuneesia rahvastik koosneb araablastest; eurooplastest; juutidest Tuneesia on Aafrika põhjapoolseim riik. Ligi 40% riigi pindalast hõlmab Sahara kõrb Suurimad linnad 700000 670000 600000 500000 400000 Elanike arv 300000
samas kohas põldu harinud ning karja kasvatanud. Rändkarjakasvatajaid, kelle karjamaad on kevadel ja sügisel eri kohtades, on jäänud aina vähemaks. Põhjuseks on suurelt jaolt sotsiaalprogrammid, mida valitsus on 1958. aastast saadik ellu viinud. · Maal domineerivad araabiaislami väärtused, linnainimesed elavad umbes samamoodi nagu eurooplased. · Iraak on üks 15 riigist, mida peetakse "inimkonna hälliks" · Iraak jaguneb 18 kubernerkonnaks · AlAnbr · Arbli kubernerkond · Bbil · Bagdadi kubernerkond · AlBaþrah' kubernerkond · Dahki kubernerkond · Dh Qr · Diylá · Karbal' kubernerkond · Maysn · AlMuthanná · AnNajafi kubernerkond · Nnawá · AlQdisyah · Þal adDn · AsSulaymnyah' kubernerkond · AtTa'mm · Wsi · Iraagi majanduses on valdav naftasektor, mis on traditsiooniliselt andnud umbes 95% ekspordituludest. 1980
VII sajandil vallutasid Tuneesia moslemitest araablased, XIX sajandil aga prantslased. Tuneesia sai iseseisvaks riigiks alles 1956. aastal, mil tollane president Habib Bourguiba rajas üheparteilise riigi, mida ta valitses 31 aastat. Tuneesia pealinn on Tunis, riigi pindala on 163 610 km2 ning seal elab 2009. aasta andmetel 10,4 miljonit inimest. Tuneesia riigi riigikord on presidentaalne vabariik. Sealseks rahaühikuks on dinaar. Riik saavutas iseseisvuse 20. märtsil 1956. Riik jaguneb 26 kubernerkonnaks, kubernerkonnad jagunevad 264 ringkonnaks, mis omakorda jagunevad valdadeks. Araabia keel on riigikeel, kuid räägitakse ka palju prantsuse keelt. Riigilipp ja vapp : alumine on Tuneesia riigilipp kuni 1831. aastani. Ülemine on praegune lipp ning nende kõrval asub Tuneesia riigi vapp. nafta fosforiit, rauamaak plii-, tsingi-, hõbeda-, elavhõbedamaak maagaas Tuneesia lõuna- ja lääneosas leidub naftat. Riigi läänealadel kaevandatakse fosforiiti ja rauamaaki
Rahvaarv 76 000 000 (märts 2009) Rahvastiku tihedus 76 in/km2 President usn Mubrak Peaminister Amad Nazf Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik Egiptuse nael (EGP) Ajavöönd maalmaaeg +2 Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. Halduslikult jaguneb Egiptus 26 kubernerkonnaks: · Aswn · Al-Gharbyah · Kairo · Asy · Aleksandria · Qalybyah · Al-Bar al-Amar · Al-Ism'lyah · Qin · Ban Suwayf · Lõuna-Siinai · Põhja-Siinai · Al-Buayrt · Giza · Ash-Sharqyah · Port Said · Kafr ash-Shaykh · Sawhj
annaabi.ee 
