avaldada. 26. Märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon, millest võtsid osa 40 000 inimest, kellest ligi 15 000 olid relvastatud sõdurid. Selline demonstratsioon avaldas sügavat muljet tavakodanikele ja ka Vene valitsusringkondadele. Vaid neli päeva hiljem, 30. Märtsil, avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa ja Liivimaa kubermangud. Järgnevalt asendati kubermanguvalitsusse ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud eestlastega ning kohalik võim anti eestlastest maakonna komissaride ja miilitsaülemate kätte. Eesti keel kuulutati ka ametlikuks asjaajamiskeeleks ning tehti ettevalmistusi hariduse üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Peamine eesmärk oli Venemaa föderaliseerimine ja täieõiguslik Eesti osariik Vene föderatsiooni koosseisus, kuid unistustes jõuti ka Eesti iseseisvuseni.
Romaanis on kirjanik kujutanud 4 sündmuste käiku ning andnud sügava käsitluse talurahva olustikulistest tingimustest, mis viisid rahva meeleheitele. Romaani „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ keskne episood on Anija ja Kurisoo talupoegade ebainimlik peksmine Tallinna turuplatsil 21. juulil 1858, põhjuseks samuti abiteost keeldumine. Valdade saadikutest, kes olid tulnud kubermanguvalitsusse mõisniku peale kaebama, karistati igasuguse kohtuta 51 meest ränga peksuga. See pandi toime aadli poolt hoiatusena, et talupojad ei püüaks ametivõimudelt kaitset taotleda. See tülgastav sündmus seostab romaani orgaaniliselt eelmisega. Romaani ülesandeks on veel näidata eestlaste pürgimist linna neil aastail ning nende madalat seisust. Romaan pakub iseloomulikke pilte Tallinna tolleaegsest elulaadist, eriti käsitöölistest.
) ...kas ma näitasin neid sulle? "Mihhail Bakunin... matemaatikaprofessor..." BELINSKI: Jah, sa andsid mulle ühe. Kas sa õpilasi oled endale saanud? MIHHAIL: Üks samm korraga. Kui sa peaksid kellestki kuulma... Isa valmistas mulle pettumuse, valmistas kohutava pettumuse sellega, et ta üritas mind Tveri kubermanguvalitsusse tööle sokutada. See on talle paras, et ma kodu tolmu jalgadelt pühkisin... aga jah, jumala eest, ma igatsen mõnikord oma armsa kodu järele. Ja nüüd kui Stankevits on linnast ära sõitnud ja Beyerid 73 sõidavad varsti maale... ma mõtlen, et kui õige andestaks talle
Kaotas varakult vanemad, kasvas üles vanaema juures, omandades eesti keele otse rahva keskelt. Õppis Tallinna gümnaasiumis, seejärel läks 1847 Peterburi õigusteadust õppima. Seal oli tal kokkupuuteid Köleriga, hilisema Peterburi eesti patriootide juhiga. Tema juures õppis Russow maalimist. Ülikoolis õppides tekkis tal huvi rahvaluule vastu. Õppevaheaegadel liikus Eestis ringi rahvaluulet kogudes. 1851 lõpetas ülikooli ja tuli tööle Tallinna kubermanguvalitsusse. Töötas mitmetes riigiametites, 1863 läks elama ja tööle Peterburi. Oli kirjavahetuses Kreutzwaldiga. Russow suri 22. juulil 1906 Peterburis. Olles kubermanguvalitsuses eesti keele tõlk, toimetas ta alates 1856 ametlikku Ma Walla Kulutajat. Russow koostas enamiku Lindforsi pärijate trükikojas trükitud Tallinna koddaniko Ramat oma sõbrale male 1854-1857 oma laadilt oli see rahvaraamat peamiselt Krimmi sõjast, kokku ilmus 12 vihikut. Selle väljaandega astus Tallinn eestikeelse
annaabi.ee 
