1917 2.märts Tallinnas ülelinnaline streik (peale tsaari kukutamist) 26.märts demonstratsioon Petrograadis (mässu tipp) Eesti muudeti kubermangudeks, kubermangukomissaariks sai Jaan Poska 30.märts autonoomia (osaline iseseisvus) Veneametnikud asendati eestlastega, keeleks eesti keel, moodustati Maapäev (Maanõukogu) Septembri lõpul tulevad sisse sakslased Oktoobris võtavad enamlased kubermanguvalitsemise üle (Poskalt Kingissepale) 15.november Maapäev kuulutab end juhiks 1918 Jaanuaris rahvusväeosade asendamine eesti Punaväega Moodustati välisdelegatsioon 18.veebruar saksa armee üldpealetung 19
Eesti aastatel 1917-1920. Sündmused, mis viisid iseseisvumiseni Eesti iseseisvumist on mõjutanud erinevad sündmused. Esiteks puhkes 1917.aastal veebruarirevolutsioon Petrogradis , mille tulemusena tsaar loobus troonist ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Eestis sai revolutsiooni sõlmpunktiks Tallinn , kuna siin elas kõige rohkem vene töölisi. Venemaa reageeris rahutusele kiiresti ja see suruti maha ning Eestis määrati kubermangukomissaariks Poska. Venemaa pidi lahendama nüüd oma siseriiklikke probleeme. Revolutsioon ja Venemaa osalemine I maailmsõjas, mille tulemusena Venemaa ei võitnud sellest sõjast midagi, vaid kurnas teda, nõrgestas Venemaad ja eestalsed kasutasid seda olukorda ära ning taotlesid autonoomiat. Nad ootasid õiget hetke, et läbi viia reforme ja uusi seadusi , kasutades selleks isiklikke sidemeid kõrgemal tasandil. Eestlased
Neid kutsuti desertöörideks ning kui nad leiti, lasti maha. Venemaa tahtis sõjast välja astuda, kuid ei saanud. Keskvõim ei suutnud olukorda enam kontrollida ja 5. nov 1916. hakkas Venemaa lagunema. 1917. a veebruaris toimus riigipööre. Võimule tuli uus valitsus, troonile astus Kevenski. Märtsis 1917 toimusid Tallinnas streigid. Rünnati politseijaoskondi, vanglaid. Mässajateks olid osad sõdurid ja enamus töölisi. Keskvõimud asendasid venelased eestlastega, et inimesi rahustada. Kubermangukomissaariks sai Jaan Poska. Paralleelselt ametnike võimuorganitega tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Eesti rahvuslikud jõud hakkasid tegema ettevalmistusi Eesti antonoomia Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus 1917 ühendati eestlaste etniline asutus üheks Eesti kubermanguks. Valitsemisorganina otsustati Maapäev. Peale seda muutus: 1) vene ametnikkond kõikidel tasanditel asendati eestlastega. 2) asjaajamiskeeleks sai eesti keel 3) eestikeelne haridus
läks, kuid näljahäda siiski polnud. Kaubandus oli keeruline ning kõik kaubateed olid kinni. Eesti iseseivumine 1.Miks Vene keisririik kokku varises? 1) Venemaa sõjaline ja majanduslik kriis 2) Näljamarss (?) paisus kiiresti revolutsiooniks 3) Nikolai II loobus troonist 2.Ümberkorraldused Eestis 1917. aastal. Tsaarivalitsus jättis viinamonopoli omava riigi ilma suurest osast sisssetulekutest. Eestimaa kubermangukomissaariks nimetati Tallinna linnapea Jaan Poska. 3.Kuidas mõjutas Eestit enamlaste riigipööre 1917. aasta sügisel? 1) võim Eestis läks Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee kätte + Maapäev 2) maa, pangad, tööstusettevõtted riigistati 3) piirati kodanike sõnavabadust 4) suleti ajalehti 5) arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke baltisakslasi 4.Millal ja millistes oludes õnnestus välja kuulutada iseseisvus? Iseseisvus kuulutati välja 23
annaabi.ee 
