Sparta ja Ateena hiskonna ja riigikorralduse sarnasused ja erinevused. Alustades sellest,et Sparta asub Luna-Kreekas ja Ateena Kesk-Kreekas,on neil kahel riigil veel palju erinevusi kui ka sarnasusi. Spartas elasid spartiaadid ehk Sparta kodanikud,kes ei teinud tavalist lihtrahva td,vaid valitsesid riiki. Keskklass ehk perioigid olid vabad inimesed,kes tegelesid ksit,kauplemise ja plluharimisega. Nemad ei saanud osa riigivalitsemisest,kll aga teenisid nad aega Sparta sjaves. Heloodid olid orjad,kel polnud igusi ja kes olid kohustatud ttama spartiaatide pldudel. Ateena rahvastik koosnes suurel osal orjadest. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad,hiljem aga lks vim jukamate ja thtsamate ehk aadliseisuse ktte. Nad valitsesid riiki ksinda,tekkis trannia. Riigis elasid veel talupojad,keda valitsejad oma huvides ra kasutasid.
ruumidesse. Duro on vanim jrjepidevalt ttanud seinakatete ja tapeetide tootja Skandinaavias. Duro asutati 1930 aastal visiooniga toota krgekvaliteedilisi seinakatteid. Duro nimigi viitab inglise keeles vastupidavusele. Duro kasutab tootmises pinnale trkkimise meetodit. Duro lisab 15-20 korda rohkem vrvipigmenti, kui seda tehakse teistes trkimeetodites. Trkivrvi kllus ja kvaliteet annavad meile suureprased tapeedid mis oleks kui ksit. Duro modernses laboratooriumis ttatakse pidevalt vlja uuendusi materjalides ja protseduurides. Duro kasutab pigmente, mis on kige kiirema valguse juhtivusega i.e. 6-8 (skaalal 1-8), mis tagab pleekimiskindluse ja tapeedid on pestavad. le 50 aasta on teinud Duro tapeete, mis on looduse vastu leebed. See thendab, et nad kasutavad ainult veebaasil tehtud trkivrve ja kattematerjale, mis on puhtad keemiast ja PVC-st. Kik materjalid, mis on
seoses. Kasutusele veti soorauamaak. Pruunikaid roosetknkraid meenutav maak tambiti peeneks ning pandi koos puusega savist ja kividest valmistatud ahjudesse, kuhu pumbati ltsaga hku, et sed pidevalt hgudes vajalikku krget kuumust annaksid. ROOMA RAUAAEG - ( 50 - 450 ) Mju avaldas hiigelsuur Rooma impeerium. Peamiseks elatusalaks kujunes plluharimine koos karjakasvatusega. Pllumajandustoodangust piisas raelamiseks ning isegi vljaveoks. Arenes ka ksit. Kaubandushuvid prdusid lunasse, Rooma impeeriumi poole. KESKMINE RAUAAEG ( 450 - 800 ) Tekkisid linnused, mis rajati jrskude nlvade ja sobivate suuruste kngaste otsa ( mingi hdine linnus pikus lk 24 ). Eristatakse mgi-, neemik- ja ringvall-linnuseid. Hakati tegema ribaplde ning kasutati kahevljassteemi. Maeti vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandeid enam juurde ei tehtud. Kagu-Eesti idaosas levisid liivast kujatud kpad, mille alla vi sisse pandi surnud pletatuna. Umbes aasta 600 paiku tegi
Talupojad: Maaharijad moodustasid enamiku Btsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Talupoegadelt laekuv maks moodustas olulise osa riigi tuludest. Alalised maksuraskused sundisid talupoegi sageli laenu vtma. ha enam talupoegi ji maata. Nad muutusid rentnikeks vi suundusid linna elatist otsima. Talupoegade laostumisest sai XI sajandil suur probleem. See ti kaasa sjave nrgenemise ja oli vib-olla ks Btsantsi allakigu peamisi phjuseid. Linnaelu, kaubandus ja ksit: Sria ja Egiptuse jukad linnad langesid araablaste ktte ja araabia piraadid hirisid Btsantsi kaubandust, kuid Konstantinoopol psis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaadega ei katkenud. IX sajandis algas uus tus. Suur osa Euroopa ja idamaade kaubandusest toimus Btsantsi kaudu. Btsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mda Hiinani ja teiste maadeni. Konstantinoopoli kaupemehed ja ksitlised koondusid ri- ja ametihingutesse, s
lesanne: -sgitegemine ja toitlustamine chemistry-keemia math-matemaatika -tehniline joonistamine -sekreterit -kirjandus -geograafia -kehaline horticulture-aiandus pysics-fsika aesthetics- driving- book-keeping- English-inglise keel biology-bioloogia tractors- cattle breeding- knitting- welding-keevitamine bakery- construction- accountancy- computer studies-arvuti petus accountancy- computer studies- forestry-metsandusi Russian-venekeel music-muusika handicraft-ksit enterpreneurship-ettevtlus engineering- mechanisation-mehaniseerimine economics- busines and management- Estonian-Eesti keel history-ajalugu cars-autod plumbing- woodwork- sewing- carpentry-vaibandus german-saksakeel primary,elementary basic education is compulsory in estonia mandatory secondary vocational higher school final certifacate diploma library,restaurant,garage,workshop,canteen,hall,hostel,shool mainhouse,teacher's
Ateena - puudus valitseja, otsused tehti lbi rahvakoosolekute. Kodanikkonna moodustasid kik meeskodanikest plisasukad. Aristokraatitel puudusid riigi valitsemisel eesigused. 4.Iseloomusta Kreeka hiskonna struktuuri. v: hiskonna lemkihi moodustasid aristrokaadid ehk suursugust pritolu suurmaaomanikud, kelle seast prinesid ka riigimehed ja vaimuinimesed. Enamikud kreeklased olid aga talupojad, kes teenisid endale elatist peamiselt plluharimisega, kui ka ksit ja kaubandusega ning talupojad olid vabad. Kreekas oli levinud ka orjandus ning orjatd kasutati peamiselt kodustes- ja ka pllutegevustes. Orjad olid omaniku omandid ning neid vidi kohelda kui varandina. Kreeka hiskond oli patriarhaalne s.t meestekeskne. Naistel polnud kodanikuigust ning nad olid tielikult oma mehe vimu all. 5.Millised kohustused olid polise kodanikul? Nimeta kaks kohustust. v: Polise kodanikul oli igus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kik
annaabi.ee 
