Neid õigusnormide rühmi, mis on suhteliselt iseseisvad õigusharu osad nimetatakse õigusinstituutideks. (valimisõigus riigiõiguses). 4. Õigusakt-kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum, mis annavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigused ja panevad kohustusi. Jaguneb üld- ja üksik aktideks. Üldaktid e. Normatiiv aktid e. Õigustloovad aktid-sisaldavad üldkohustuslike õigusnorme nt. Seadused ,määrused. Üksikaktid e. Õigustrakendavad aktid-sisaldavad õigust rakendavaid üksiknorme, mis sätestavad õigusnormi kohaldamise individuaalsetele elulistele asjaoludele. nt. Kohtuotsus, VV korraldus. 5. Hierarhia-Madalamal seisvad üldaktid peavad olema kooskõlas kõrgemal seisvate üldaktidega samuti üldaktidega peavad olema kooskõlas ka üksikaktid ja eraõiguslikud lepingud. 6. Õigusallikad-mingisuguses tajutavas vormis avalduvad allikad, mis sisaldavad endas
Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel ( PS § 4). See aitab vältida võimu liigset koondumist ühe institutsiooni kätte. Eristatud on kolm organit: Seadusandlik, täidesaatev ja õigustmõistev võim. Oma tegevuses kõik kolm nii loovad õigust, rakendavad õigust, kui ka mõistavad õigust (tasakaalustavad). Seadusandliku organi aktid mistahes Riigikogu poolt antavad üld ( seadused) või üksikaktid (nt saadiku puutumatuse äravõtmine õigust mõistev, või siis ametisse nimetamine õigust rakendav). Täidesaatva organi aktid VV, ministri, riigisekretäri, valitsusasutuse, kohaliku omavalitsuse, presidendi poolt antavad üld (määrused, president- seadused) või üksikaktid otsused, käskkirjad/ presidendi poolt nt otsused amnestia andmise kohta- õigustmõistev). Õigustmõistva organi aktid- mistahes kohtute poolt antavad üld (kohtumäärused,
olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid. M ittenormatiivsed allikad: 1. Õiguse üldtunnustatud põhimõtted; 2. Tava ja toimingud; 3. Kohtulahendid; 4. Doktriinid-õpetused. 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõiguses Rahvusvahelised lepingud need normid, mille on riigid otsesõnu omavahel kokku leppinud. Lepinguga võtavad riigid üksteise ees kohustusi, kuigi lepingutest võivad
Määrus- õigustloov, abstraktne ja üldkohustuslik. Täitev võimu poolt välja antud. Saab anda vaid seaduse alusel. Volitusnorm- Ainult seadusandlik võim saab otsustada, millistes tingimustes võib täidesaatev võim täpsustada ja täiendada seadust määrusega. Üldvolitus- kus seadusandja annab edasi ühe osa oma pädevusest mõnele teisele organile. Erivolitus- konkreetne üksik tegu mille teostamiseks volitus antakse. Konkreetse sisu ja nimega määruse andmine. Siseriiklikud üksikaktid Haldusaktid- haldusorgani poolt antud haldusülessannete täitmiseks, avalikõiguslikus suhtes üksik juhtumi reguleerimiseks isikule suunatud reguleeriv õigusakt Haldusorgan- seadusega antud avaliku halduse ülesandeid täitma määratud asutus või sisk. Üldkorraldus- haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel isikule või asjale avalik-õigusliku seisundimuutumisele. Peab omama konkreetset määratlust(aeg, asi, isik) Vaidlustamise võimalus.
annaabi.ee 
