Keskmine temperatuur on jaanuaris 10...11°C, juulis 0...2°C. Tulemaa ümbruses on pidevalt tugevad tormid, mistõttu meremehed on pidanud seda piirkonda kardetavaks. Veestik Peamised jõed on Río Grande jõgi, Culleni jõgi, San Martíni jõgi, Chico jõgi, Claro jõgi, Antuki jõgi ja Escondido jõgi. Suurim järv on Fagnano järv (593 km²) (Võrtsjärve pindala on 270 km²). Ushuaia lähedal on Escondido järv. Elustik Kirdes on valdavad kuivad lähisantarktilised rohtlad ja kserofiilsed taimed. Lõunas ja läänes on pöögi- ja seedrimetsad ning kidur rohtaimestik ja samblad. Rannikul elavad andi kondorid, kormoranid, kajaklased, meriskid ja albatrossid. Tulemaa faunasse kuuluvad ka lõuna-puduhirved, nutriad, tsintsiljad, puumad, patagoonia hundid, polaarrebased ja Magalhãesi pingviinid. Rahvastik Ushuaia Tulemaa saare lõunarannikul Beagle'i väina ääres Elanike koguarv on umbes 140 000. Argentina-osas elab umbes 133 000, Tsiili-osas umbes 7500 inimest.
Hilis-suvise arenguga sügispüsikud on märksa kserofiilsemad, nad kasutavad ära ruumi, mis tekib mesofiilsete rohundite kuivamisel. Transpiratsioon on neil alla surutud afüllia (laugud - torujate assimileerivate vartega hilised geofüüdid), tiheda karvastuse (stepiaster) või kõvalehisuse tõttu. Lehtede muutumine asteldeks on tavaline nähtus (Eryngium campestre). Hilise arenguga on siin ka poolpõõsad (pujud, kohhiad). Kõik need kserofiilsed rühmad lähevad lõuna pool üle poolkõrbetesse. Üheaastased taimed täidavad püsikute vahemikke. Osa neist alustab kasvu sügisel ja talvitub lehekodarikuna, teine osa on tõelised lühieataimed, mis kogu arengutsükli läbivad kahe kevadkuuga. Lehtede ehituselt on need mesofüüdid. Nende kasvukõrgus ja kõikide osade suurus oleneb talvisest sademete hulgast ja võib tugevasti varieeruda.
leesikaloo kkt.- loometsadest kõige kuivem, väga õhukesel pae-, rähk- või klibumullal (alla 10 cm). Reljeef tasane või nõrgalt lainjas. Muld kergesti läbikuivav, põhjavesi sügaval. Iseloomulik on taimede kasvu pidurdav niiskuse puudus, rohurinne hõre. Levinud saartel ja Lääne-Eestis. 1.1.2. kastikuloo kkt.- lähtekivim 10-30 cm sügavusel, põhjavesi sügaval, muld kergesti läbikuivav. Rohurinne mosaiikne: valguskülluses kserofiilsed kõrrelised, varjus mesifiilsemad liigid. Samblarinne vähe arenenud. Levinud saartel, Põhja- ja Lääne-Eestis. 1.1.3. lubikaloo kkt.- reljeef tasane või laugelt nõgus. Mullaprofiilis iseloomulikuks nähtuseks gleistumine6. Ühelt poolt on taimestik liigivaene, teisalt kasvavad seal väga erinevate nõudlustega liigid. Hõredad männikud, põõsarindes domineerib kadakas, samblarinne vähe arenenud (mikrokõrgendikel)
Eesti oludes Ida-Virumaal Narva- Kunda piirkonnas. Mn- väetise liigid : a) mangaansuperfosfaat rohekashall. Mn sisaldus 1,5%, kuni 10kg/ha. b) MnSO4 seemnete puuderdamiseks 100g/ha, vesilahusena 400g/ha, tahke väetisena 10 kg/ha. Mn on toksiline kui mullas on Mn sisaldus üle 50 mg/kg mulla kohta (tee äärtes). 67)Rohusöötade tähtsus Eestis Rohumaa - grassland, grünland Rohumaa mitmeaastaste mesofiilsete taimede kooslus. Rohumma taimed jaot 4 rühma: 1. Kserofiilsed kui transpirats koef on alla 300 nt lambaaruhein 2. mesofiilsed 400-600 nt timut, lusted, haril aruhein 3. hügrofiilsed 700-900 vajavad palju vett. Nt päideroog 4. hüdrofiilsed trans üle 1000. Kasvavad vees. Nt sinihelmikas, aasrebasesaba. Rohumaa taimede erinevus põllukultuuridest: · Eluea pikkus reeglina 1 aastased ja talivormid 2 aastased, enamus rohumaa taimi on elueaga mitukümend aastat. Nt luhtkastevars elad üle 70 aasta.
annaabi.ee 
