Интегральная теплота растворения Ck 2.740 Изменение энтальпии ∆H 17.52 Масса навески m г 1.1662 Моляярная масса M г/моль 74.56 Моляльность Cm моль/кг 0.06 азания термометра t, °С KSCN Зависимость изменения температуры во времени при растворении в воде KCl t, °С 20.9 21.020 20.9 21.000 20.9 20.980 20.9 20.960 20.9 20.940 20.9 20.920 20.8 20.900 20.7 20.880
Anoodil toimub oksüdeerumisprotsess: 2Cl- - 2e- = 2Clo = Cl2 eraldub a) toodetakse soolhapet b) toodetakse ammoniaaki HNO3 (lämmastikhapet) ja NH4NO3 (amooniumväetisi) c) toodetakse kloori (soolhappe jt sünteesideks) d) toodetakse hüdroksiidi · Cl saamine (red-oksvõrrand) 2KmnO4 + 16HCl = 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O Mn7+ + 5e- = Mn2+ 2 2Cl+ - 2e- = 2Clo 5 · Ioonide tõestusreaktsioonid 1. Fe3+- ioon: uuritavale lahusele lisada KSCN lahust. Tekib raud(III)titsüanaad, Fe(SCN)3, lahus värvub sügavpunaseks. VÕI Uuritavale lahusele lisada kollast veresoola K4[Fe(CN)6] lahust tekib berliini sinine lahus Fe2+- ioon: lahusele lisada punast veresoola K3[Fe(CN)6] lahust tekib Turnbulli sinine lahus Cu2+- ioon: lahusele lisada oksiidikihist puhastatud raudnael sellele tekib vasekiht Pb2+- ioon: lahusele lisada KI lahust. Tekib kollakas PbI2 sade.
Vee rauasisaldust saab määrata mitut viisi. Üks lihtne viis seda määrata on mõõta vee rauasisaldust kolorimeetriliselt, mõõtes vee üldist rauasisaldust. Üldine raud sisaldab endas nii raua ioonseid vorme kui ka orgaanilistes ühendites sisalduvat ja kolloididena esinevat rauda. [9] Üldise rauasisalduse ligikaudsel määramisel lisatakse 10 cm3 veele 2…3 tilka kontsentreeritud HCl- lahust ja mõni kristallike (NH4)2S2O8. Pärast kristallikeste lahustumist lisatakse 0,2 cm 3 50-% KSCN- (või NH4SCN-) lahust ning ligikaudne sisaldus leitakse tabelist 1. [9] Tabel 1. Vee üldise raua määramine lahuse värvuse järgi. [9] Värvus küljelt vaadatuna Värvus ülalt vaadatuna Fe3+ -iooni sisaldus mg/dm3 Värvust pole Värvust pole < 0,05 Vaevu märgatav Vaevu märgatav Kollakasroosa Kollakasroosa 0,1
Redutseerijate määramisel kasutatakse oksüdeerijana J2 lahust. • Millel põhineb K Cr0 kasutamine Mohri Meetodil? - Indikaatori mõjul värvub lahus kollaseks, kui 2 4 sadestumine on lõppenud, tekitab hõbeiooni liig indikaatoriga reageerides punane sade • Milles seisneb Volhardi meetodi olemus? - HNO3-ga hapustatud tiitrivasse lahusesse lisatud kindla koguse AgNO3-e liig tiitritakse tagasi NH4SCN või KSCN-i lahusega. Lõpppunkt tuvastatakse Fe3+ lisamisega • Milliseid indikaatoreid kasutatakse nitritomeetrias? - Tropeoliin 00 lahust või selle segu metüülsinisega • Mis on kompleksomeetrias mõõtlahuseks ja millised on peamised indikaatorid? Mõõtlahuseks on kompleksühendid. Idikaatorid – metallokroomsed indikaatorid. • Milles seisneb Fajansi meetod? - Tiitrimisel tekkivad hõbedaühendid on kolloidse struktuuriga ja
Seejärel valada katseklaasi sisu külma vett sisaldavasse keeduklaasi. Ettevaatlikult nuusutada - tekib iseloomulik meeldiva lõhnaga ester etüületanaat.: CH3COO- + H+ CH3COOH CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O Kui etanooli asemel kasutada pentanooli (C5H11OH), siis tekib pirnilõhnaline ester pentüületanaat CH3COOC5H11. Katse 4 Tundmatu tahke soola identifitseerimine Analüüsiks on üks järgnevatest tahketest sooladest: KCl, Na2CO3, K3[Fe(CN)6], K2CrO4, KSCN, K4[Fe(CN)6], KBr, K2Cr2O7, NaNO3 ja Na2SO4. Lahustada veidi soola destilleeritud vees ja analüüsida saadud lahust: a) määrata oksüdeeriva või redutseeriva aniooni olemasolu lahuses; Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused Eelkatsed Märkused, tähelepanekud Millised anioonid võivad
Fe(II) kompleksid ortofenantroliiniga 5-nitro-1,10-fenantroliin 5-metüül-1,10-fenantroliin helesinine punane ·Ideaalne redoksindikaator ·Reageerib kiirelt ja pöörduvalt ·Värvimuutus märgatav ·Lahused on püsivad, kergelt valmistatavad Spetsiifilised indikaatorid Tärklis, kaaliumtiotsüanaat KSCN 51. Ferroiini kui indikaatori omadused. 52. Difenüülamiini kui indikaatori omadused. 53. Tärklise kui indikaatori omadused. Sinine värvus vaba joodiga; värvitu jodiidiooniga 54. Täiendavad redutseerijad, nende kasutamine. Metallid: Zn, Al, Cd, Pb, Ni, Cu, Ag Reduktorid: Jonesi reduktor Zn amalgaam2Zn + Hg2+ = Zn2+ + Zn(Hg) Waldeni reduktor Ag, HCl hapet sisaldavad lahused, tekib AgCl kiht Ag pinnale 55. Täiendavad oksüdeerijad, nende kasutamine. naatriumvismutaat NaBiO3
korralikult. Seejärel lisasin 0,50ml (13 tilka) naatriumdikloroisotsüanuraadi lahust ning segasin korralikult. Peale viimase reaktiivi lisamist mõõtsin, et pH oli ikka 12. Jätsin proovi seisma 60 minutiks. 11 Ammooniuiooni sisalduse määramise tulemused [8] 4. Raudiooni määramine Määramise käik: Mõõtsin süstlaga katseklaasi 5,0ml uuritavat vett, lisasin 1,0ml 10% HCl lahust, 10 tilka 50% KSCN lahust ning 4,0ml destilleeritud vett. Loksutasin katseklaasi ning võrdlesin tekkinud värvust kalibreerimislahuste värvusega. 1. Kraanivesi 4mg/l 2. Lumesulavesi 4mg/l 3. Akvaariumivesi 4mg/l Raudiooni määramise tulemused [8] 5. Kloriidiooni määramine Määramise käik: mõõtsin süstlaga katseklaasi 5,0ml uuritavat vett, lisasin 2 tilka kaaliumkromaadi lahust ning tiitrisin 0,02M hõbenitraadi lahusega kuni püsiva pruuniga värvuse tekkimiseni
annaabi.ee 
