kaitseb bakterirakku ka välistingimuste kahjustava mõju eest. Rakukest all on kilejas rakumembraan. Nii rakukest kui ka see reguleerivad ainete liikuist rakku ja rakust välja. Batkeriraku sees on liikumatu tsütoplasma, kus paiknevad ribosoomid, membraaniga ümbritsetud organelle bakteritel ei ole. Osa baktereid on varustatud kas ühe või mitme viburiga, mille pöörlemine aitab neil vees liikuda. Osa batkereid liigub lima endast välja surudes või kruvitaoliselt pööreldes. Bakterid paljunevad pooldudes, küllaltki kiiresti, kuid pooldumiseks on vaja teatud tingimusi: Piisavalt niiskust, mis oleks batkeritele omastatav; soodsat temperatuuri; vees lahustunud toitainete olemasoli; seda, et batkerite elutegevusel tekkivata jääkainete hulk ümbritsevas keskkonnas oleks väike; sobiv keskkonna happelisus; osa vajab õhuhapnikku, osa ei vaja. Kui keskkonnatingumused muutuvad ebasoodsaiks, moodustab osa batkereid spoore. Spoor
3. bakteriraku neli osa: vibur – võivad olla 1 või enam,. Viburi pöörlemine aitab bakteril vees liikuda. Limakapsel – aitab säilitada niiskust või siduda üksikuid rakke kolooniatesse. Rakukest – jäik kest, mis annab bakterile tema kuju (kera, pulk, spiraal, niitjas) rakumembraan – reguleerib ainete liikumist rakust sisse-välja 4. kuidas saavad bakterid liikuda? Viburite abil. Osa baktereid liigub endast lima välja surudes, või kruvitaoliselt pööreldes. 5. bakterite paljunemise tingimused? Paljunevad pooldudes. Vaja on: piisavalt niiskust mõnede puhul jääkülma temperatuuri, mõnedele kõrget. Inimese kehas olevatele bakterite 36-37 kraadist temp. Toitainete olemasolu Jääkainete hulk ei tohiks olla suur Keskkonna happelisus. Nt äädikhappebakterid paljunevad happelises keskkonnas.
viirushaigega ning nakatunud esemetega. 6. Bakteriraku ehitus ja paljuneimne. Bakterite ehitus on tunduvalt lihtsam kui päristuumsetel rakkudel. Membraanidega ümbritsetud rakuosi, nagu on päristuumsetel, bakteritel ei ole. Peale pärilikusaine paiknevad tsütoplasmas ribosoomid ning varuainete kogumid. Bakterirakku ümbritseb rakukest ja rakumembraan ning osal ka limakapsel. Osal bakteritel on üks või mitu viburit. Viburiteta bakteritest liiguvad mõned kruvitaoliselt pööreldes või endast lima välja surudes, osa aga ise ei liigu. Nad kanduvad edasi nt tuule, vee või teiste organismidega. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Erinevalt päristuumsetest rakkudest on bakterite pooldumine lihtsam ja toimub soodsates oludes tunduvalt kiiremini, näiteks iga 20-30 minuti järel. 7. Bakterite tähtsus looduses ja inimeste elus. Bakterid osalevad Maal toimuvates aineringetes. Nad on olulised surnud organismide
--- 67 Mis iseloomustab bakterirakku? Bakterite ehitus on tunduvalt lihtsam kui päristuumsetel rakkudel. Membraanidega ümbritsetud rakuosi, nt mitokondreid, nagu on päristuumsetel, bakteritel ei ole. Bakterirakku ümbritseb jäik rakukest ja rakumembraan ning osal ka limakapsel. Erinevalt taimedest nende rakukest tselluloosi ei sisalda. Paljudel bakteritel on liikumiseks üks või mitu viburit. Tõvestavatel bakteritel vibureid tavaliselt pole. Viburiteta bakteritest liiguvad mõned kruvitaoliselt pööreldes või endast lima välja surudes, osa aga ise ei liigu. Nad kanduvad edasi nt tuule, vee või teiste organismidega. * Mis viise inimesed kasutavad bakterite paljunemise takistamiseks, et toiduained säiliksid kauem? Lisa Lisaks rõngakujulisele kromosoomile leidub bakterirakus ka väiksemaid pärilikkusaine struktuure, mis annavad bakterite ainevahetusele lisavõimalusi olenevalt elukeskkonnast. Näiteks osa neist määravad bakterite vastupidavuse
annaabi.ee 
