nendest soodustavad korrosiooni ja terase nürinemist. Selle vaatamata tuleb juukselõikuskäärid pärast igat klienti uuesti desinfitseerida. Võib kasutada sterelisaatorit, desinfitseerimis kappi. Et lõikuskääride iga kestaks kauem, nende hoolitsemiseks kasutatakse spetiaalset määret või õli.Määrida kääre tuleks regulaarselt Määret või õli kantakse tavaliselt ühenduskruvi taha, kus on kõige rohkem hõõrduvad pinnad. Lisaks sellele võib määret panna ka otse kruvile - see parandab kääride liikuvust ja vähendab pindade hõõrdumist. Ärge kunagi peske kääre jooksva vee all, aga kui selline vajadus siiski tekib, ärge kasutage kuuma vett ning pärast tuleks kasutada spetsiaalset määret või õli. Pärast intensiivset tööd kontrollige kinglasti, kui laiad on lõiketerade hõõrdumisest tekkinud läikivad ribad lõiketerade keskel. Kui kontakt pindade laius on suurem kui 1,5-2 mm, kõneleb see suurest kulumisest,
ülevooluava põõrdumisega üksteise suhtes. ( kaldlõige plunžeri ülaosas on sisse freesitud) Plunžeri juhtpind võib olla varustatud ringkanalitega, mis moodustavad laburünttihendi. Pööratava puks on varustatud hammasvõõga ( milline on puksile asetatud selliselt, et oleks võimalik hammasvõõd puksil põõrata ja seda tänu hammasvõõl oleva pingutus/kinnitus kruvile). Hammasvõõ on hambumises hammaslatiga, ning hammasvõõ telgpidisel mliikumisel pannakse ümber oma telje põõrlema põõrataspuks koos temaga ühenduses olev plunžer. ERINEVAT TÜÜPI KKP KASUTUSALAD • PLUNZERI ALGMOMENDIGA RERULEERITAV PUMP: • Kasutatakse destilleeritud kütustel töötavates reveseeritavates peamasinates, millised töötavad erinevatel reziimidel; koormuse vähenemisega
kindlustada, et automaatkäivitus on välistatud. Veenduda veelkord, et käivitusõhk ja juhtõhk on suletud. Vastasel juhul võivad kaasneda mootori vigastused ja/või inimvigastused. Peamasina teenindamine rasketes tingimustes Jääoludes tuleb jälgida, et masinaid üle ei koormataks, jälgida, et pardakingstonid ei jäätuks ega ummistuks. Jälgida vee temperatuuri kingstonis. Ülekoormus tekib siis, kui jää hakkab laeva pidurdama ja kruvile jääb endine pöörete arv ja samm, kaasneb raske sõukruvi moment. Tormi ajal võib kruvi veest osaliselt välja tulla. Selle tulemusena hakkavad masinad „ketrama“, kuna pöörete arvu regulaator ei jõua järele. Kui kruvi vette langeb, tõuseb järsult koormus ning masinad koormatakse üle. Troopikas sõites tuleb vähendada kütuse hulka, kuna merevesi on soe ja õhujahuti ei suuda õhku nii madalale jahutada, kui oleks vaja. Õhku mahub
Pikkus 150 mm. ·Mutrivõtmed peavd olema terved. Pinge all olevaid tööriistu ei tohi jätta järelvalveta. ·Keelatud on kasutada mittetöökorras ja katsetamata tõstemehhanisme. 62.Peamasina teenindamine rasketes oludes -Jääoludes tuleb jälgida, et masinad ei töötaks ülekoormusel ja et pardakingstonid ei jäätuks/ummistuks. Jälgida vee temperatuuri kingstonis.Ülekoormus tekib siis, kui jää hakkab laeva pidurdama, kruvile jääb aga endine pöörete arv ja samm, see tähendab et sõukruvi hakkab tööle raske kruvina. Tormi ajal võib kruvi veest osaliselt välja tulla. Kui kruvi vette tagasi jõuab,tõuseb järsult koormus ning masinad koormatakse üle. Troopikas sõites tulebvähendada tarbitava kütuse hulka, sest merevesi on soe ja õhujahuti ei suudaõhku nii madalale jahutada, kui oleks vaja. Õhku mahub silindrisse vähem ja seega põletatakse vähem kütust
Sele 20.3. Kuulkruvi. Sele 20.4. Rullkruvi. 20.1. Kruviülekande tugevusarvutus. Kruviülekannetes kontrollitakse kruvi tõmbe- või survetugevust ning keermeniidi lõike- ja muljumistugevust. Surutud pikkade kruvede korral tuleb teha ka stabiilsuskontrolli. Projektarvutusel leitakse keerme siseläbimõõt tugevustingimusest tõmbele või survele: kF , A kus F – kruvile mõjuv jõud; d12 A – kruvi arvutuslik ristlõikepindala, A ; 4 k – väänet arvestatav tegur. Siis keerme minimaalne siseläbimõõt 4kF d1 . d
sissevoolu pool väljalõige, mis soodustab segu lahjenda- mist väiksemal koormusel. Siibri ülaosas on ava doseer- nõela 10 kinnitamiseks ilma harilikult käsutatava vedru- lukustita. Küttesegu koostise reguleerimiseks on doseernõe- lal viis seade-ringõnarat. Siiber koos doseernõeiaga pan- nakse liikuma trossi ja tagastusvedru abil. Tühikäigupöör- deid reguleeritakse segukambri seinasse keeratud siibri- piirdekruviga 14, mille asendi fikseerib kruvile paiguta- tud vedru. Segukambri õhufiltripoolsel küljel on õhuvõtutasku 15, kust õhk läheb läbi õhudüüsi tühikäigusüsteemi. Kuna tühikäigudüüs 22 asub järjestikku kütuse peadüüsiga 18, siis juhitakse suurtel koormustel vajalik pidurdusõhk pea- doseersüsteemi läbi tühikäigusüsteemi. Segurikastusseadis, mis koosneb trossajamiga segurikas- 5