sirgestamiseks ja vihid traadi venitamiseks. Kahe vesiloodi kasutamisega elimineeritakse kronsteini võimaliku nihkumise mõju mõõtetulemustele, sest nii määratakse ainult klambritavahelise traadiosa pikenemine. Töö käigus suurendatakse koormist järk-järgult, reguleerides iga kord vesiloodide nullid keskele ning registreerideskruvikute lugemid. Siis eemaldatakse vihid vastupidises järjekorras ja registreeritakse jällegi kruvikute lugemid. Saadud tulemuste põhjal ehitatakse graafik teljestikus l=f(F) Elastsusmooduli E arvutamisel võiks kasutada ükskõik missugust vastavate suuruste l ja F paari, kuid suurema täpsuse saamiseks kasutatakse graafikut. Töö käik 1. Mõõtke traadi pikkus l klambrite vahel 2. Mõõtke traadi läbimõõt d kolmes kohas klambrite vahel. 3. Pärast algkoormiste asetamist alusele A reguleerida vesiloodide mullid
elastsusmooduli määramine venitamisel kruvik, mõõtejoonlaud Skeem Töö käik 1. Mõõdan traadi pikkuse l klambrite vahel. 2. Mõõdan traadi läbimõõdu d kolmes kohas klambrite vahel. 3. Pärast algkoormiste asetamist alusele A reguleerin vesiloodide mullid keskele ja registreerin kruvikute lugemid tabelisse. 4. Lisan järk-järgult koormisi kuni juhendaja poolt antud väärtuseni, registreerides iga kord kruvikute lugemid. 5. Eemaldan vihid vastupidises järjekorras, võttes iga kord lugemid. 6. Arvutan igale koormisele vastava pikenemise. 7. Joonistan graafiku teljestikus l = f(F). 8. Arvutan valemi traadi elastsusmooduli ja tema vea. Katseandmete tabel Traadi pikenemine venitamisel
LABORATOORNE TÖÖ 11 Keerme mõõtmine väikese mõõtemikroskoobiga MM Väikese mõõtemikroskoobi mõõtepiirkond pikisuunas on 0...75 mm ja ristsuunas 0...25 mm. Kruvikute jaotise väärtus on 0,01 mm, mikroskoobi suurendus 10, 20 või 50 korda. Nurgamõõtmete mõõ- tepiirkond on 0°...360°, nurgaskaala jaotise väärtus 1'. Töölaua pöör- denurk on ±5°, samba kallutusnurk ±10°, mõõtemääramatus ±0,003mm. 1 alus 7 nõjase hammaslattmehanism 2 ristnihkekruvik 8 nõjase pidur 3 töölaud 9 sammas 4 tsenter 10 samba kalde seadmise käsiratas
skaalalt, sajandikud aga trumlilt. Kruviku lubatud põhiviga on 4 m=0,004 mm. (=0,99) Mõõtmised kruvikuga 1) Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2) Määrake null-lugem (nullpunkti parand). 3) Mõõtke antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4) Arvutage katsekeha keskmine paksus ja tema viga. Kruvik: 1-kand ; 2-seadekaliiber ; 3-mõõtevarras ; 4-hülss ; 5-trummel ; 6-käristi ; 7-pidur ; 8- look Teised kruvikute variandid: Sügavuskruvik Sisekruvik. a ehitus; b pikendusvarras; c nullnäidu kontrollimine. 1 mutter; 2 puks; 3 pärss; 4 kruvivarb; 5 trummel; 6 seademutter Kokkuvõte . Tutvusime antud teemas nihiku ja kruvikuga. Saime teada millest mõlemad mõõteriistad koosnevad ning kus neid nende otstarbe järgi kasutatakse. Välja on toodud nihiku ja kruviku teistsugused varjandid. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia
annaabi.ee 
