6,592 8,338 15 Järeldus: Toru ristlõikepindala S=135 mm² ± 15 mm². KOKKUVÕTE Toru sise- ja välisläbimõõdu arvutamisel kasutasin ainult nihikut. Plaadi paksuse mõõtmisel kasutasin nii nihikut kui ka kruvikut. Kruvikuga sain märksa täpsema tulemuse. Plaadi paksuse mõõtmisel saab täpsema mõõtmistulemuse siis, kui mõõta kruvikuga. Kuna kruvikul on friktsioonsidur, siis tänu sellele on kõigil mõõtmistel surve plaadile ühesugune ning mõõtmistulemused on täpsemad kui nihikuga mõõtmisel. 3
Tööosa jaguneb lõikeosaks ja juhtosaks. Hambad on kujundatud kruvijoone järgi. Hammaste vahel kaks keerdsoont, mida mööda liigub laast ja jahutusvedelik. Valmistatakse terasest, külmlõiketerasest või kermistest (keha terasest) 3. Milliseid erinevaid pindu töödeldakse? Milliseid töötlemisviise kasut.? Silindriline, otspinnad (astmed, sise/välisooned), koonus (ava), soveldamine, koorimine, superfinis. 4. Kuidas saadakse mõõtetäpsus kruvikul? Kruviga jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Üks trrummli täipööre viib teda vanaskaalal edasi ühe jaotise võrra. (50 jaotist vastab trumlil 0,5mm, üks jaotis on 0,01 mm) 5. Tolerantsid ja istud, hälbed. Hälve- kõrvalekalle nimiläbimõõdust. Tolerants- ülemise ja alumise hälbe vahe (+-) ist- detailide omavahelise ühendamise viis. 6. Täpsusklassid ISO 286 järgi. Klasse
2. Katse keha paksuse mõõtmine kruvikuga. Järeldus: Katsekha paksus d= mm, usaldusväärsusega 0.67 3. Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga. Järeldus: Toru välisläbimõõt d= mm, usaldusväärsusega 0,67 4. Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga. Järeldus: Toru siseläbimõõt d= mm, usaldusväärsusega 0,67 KOKKUVÕTE Täpsemad mõõtmistulemused tulevad siis, kui mõõta kruvikuga. Kruvikul on friktsioonsidur, tänu millele on kõigil mõõtmistel surve plaadile ühesugune ning mõõtmistulemused on täpsemad kui nihikuga mõõtmisel. 100% 1. Katsekeha paksuse mõõtmine ninikuga Järeldus: Katsekeha paksus d= mm, usaldatavusega 0,67 100% = 2. Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga Järeldus: Katsekeha paksus d= mm, usaldatavusega 0,67 100% = 3. Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga
jaguneb lõikeosaks ja juhtosaks. Hambad on kujundatud kruvijoone järgi. Hammaste vahel kaks keerdsoont, mida mööda liigub laast ja jahutusvedelik. Valmistatakse terasest, külmlõiketerasest või kermistest (keha terasest) 3. Milliseid erinevaid pindu töödeldakse? Milliseid töötlemisviise kasut.? Silindriline, otspinnad (astmed, sise/välisooned), koonus (ava), soveldamine, koorimine, superfinis. 4. Kuidas saadakse mõõtetäpsus kruvikul? Kruviga jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Üks trrummli täipööre viib teda vanaskaalal edasi ühe jaotise võrra. (50 jaotist vastab trumlil 0,5mm, üks jaotis on 0,01 mm) 5. Tolerantsid ja istud, hälbed. Hälve- kõrvalekalle nimiläbimõõdust. Tolerants- ülemise ja alumise hälbe vahe (+-) ist- detailide omavahelise ühendamise viis. 6. Täpsusklassid ISO 286 järgi
Kuna juhuslikud mõõtehälbed on jaotunud normaalselt, siis saab aritmeetilise keskmise A-tüüpi laiendmääramatuse Ua(dk) = kua(dk) leida järgmise valemiga (3): kus katteteguriks k on Studenti tegur tn-1,, mille väärtus on antud juhul 2,3. Usaldatavus on antud juhul 0,95. Mõõtevahendi lubatud piirveast tingitud B-tüüpi standardmääramatus uB(dm) on leitav järgmisest valemist (4): kus dp on mõõteriista lubatud piirviga. Antud juhul nihikul 0,05 ja kruvikul 0,004 mm. Vastav B-tüüpi laiendmääramatus usaldatavusega avaldub (5): kus t, on Studenti tegur, mis antud juhul on 2,0. Korduvatel otsestel mõõtmiste korral avaldub liit(standard)määramatus järgnevalt (6): Toru ristlõikepindala saame valemiga (7): Liit(standard)määramatuse Uc(S) saame arvutada valemiga (8): Arvutused Mõõtmised nihikuga Plaadi paksus Valemi (1) järgi arvutan plaadi keskmise paksuse: dk = 2,965
MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS Mõõteriista mõõtetäpsus on tema võime anda mõõtmestamisel nõutava täpsusega tulemusi. See sõltub sellest, kui mitmeks osaks on antud mõõteriist võimeline jagama ühe millimeetri. See toimub erinevatel mõõteriistadel erinevate tehnikatega. Nihikutel erineva pikkuse ja jaotuste arvuga nooniuse skaaladega. Kruvikutel trumli jaotuste arvuga ühel täispöördel millimeetri osa kohta. Kruvikul mõõtetäpsus 0,01 mm saavutatakse järgmiselt: 0,5 : 50 = 0,01 0,5 kruviku spindli keerme samm 50- jaotuste arv ühe pöörde kohta pöörleval trumlil 14 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) Hälve- lubatud nimimõõtme kõikumine ühes või teises suunas. Tolerants- lubatud alumise ja ülemise piirhälvete vahe. Istud- detailide omavahelise seondumise viis. · liikuvad (liugistud)
annaabi.ee 
