Tabel 2.4. Pinnaseliigitus Eesti projekteerimisnormide alusel Rühm Liik Alaliik Peenosise sisaldus Sauesisaldus < 0,06 mm % peenosises % Kruus <5 mepinnas) < 0,06 mm 40 Möllikas kruus 5 - 15 < 20 Jämedateraline pinnas (jä- Kruuspinnas Savikas kruus 20 2 - 60 mm > 50% Mölline kruus > 15 - 40 < 20 Savine kruus 20 Liiv <5 Möllikas liiv 5 - 15 < 20 Liivpinnas> 50% Savikas liiv 20
kõva, murenemata 400 Kambriumi sinisavi murenenud 150-250 Põhja-Eesti moreen kõva 600 kõva ja poolkõva 300-600 Lõuna-Eesti moreen sitke- ja pehmeplastne 200-300 tihe 400-600 Kruuspinnas kesktihe 300-400 tihe 350-500 Jäme- ja keskliiv kesktihe 250-350 tihe 300-400 Peenliiv kesktihe 200-300 tihe,kõva 300-500 Möllpinnas
1.2.2 Pinnaseosakeste suurus ja kuju Väga erinev kividest (O 10-neid cm- enam ei suurene. Id mahumasside kaudu: Id=max/*(-min)/ max-min). gradiendiks. See sõltub ainult pinnase mahukaalust. Tõusva veevoolu puhul eid kuni kolloidosakesteni suurus alla 0,001 mm)Pinnaseosakesed: kruusa, liiva, Tihendamisel õhkkuivana on võimalik saavutada liiva max tihedus. Tihedus on võib ,,vesiliivaks" muutuda igasuguse terajämedusega liiv- või kruuspinnas, mölli ja saue terad. Saue osakesed plaatjad ja nõeljad, Kruusa, liiva ja võimalik saavutada max tihedus teatud optimaalse veesisalduse juures vaja on vaid, et hüdrauliline gradient saavutab kriitilise väärtuse. tolmuterade kuju kompaktne 3 mõõdet ühes suurusjärgus. Terad nurgelised, veesisalduse määramiseks kasut standardset Proctor' teimi. Pinnas ***1.6 Pinnase kokkusurutavus Pinge muutumisel deformeerub pinnas.
h1on piisavalt suur, kaob pinnaseosakeste vaheline efektiivpinge täielikult ja pinnas muutub tugevuseta vedelikuks, milles pinnaseosakesed heljuvad. Tekib niinimetatud ebavesiliiv. Ilmselt tekib selline olukord siis, kui mida nimetatakse kriitiliseks gradiendiks. Nagu selgub, sõltub I krainult pinnase mahukaalust. Järelikult võib "vesiliivaks" muutuda tõusva veevoolu puhul igasuguse terajämedusega liiv-vi kruuspinnas, mitte ainult tolmliiv nagu tavaliselt arvatakse. Piisab kui hüdrauliline gradient saavutab kriitilise väärtuse. Peenemas materjalis on vaid selleks vajalik veehulk väiksem. Jämedamateralises liivas, kui vee juurdevool ei ole küllaldane, langeb rõhkude vahe ja kriitilist gradienti ei tarvitse tekkida. Veeküllastatud liiva mahukaal on enamasti ligikaudu 20 kN/m3 ja vee mahukaal 10 kN/m3. Seega liivas on kriitiline gradientligikaudu 1. 11. Pinnase jäikus. Kompressioonimoodul
mm % peenosises % Kruus <5 Jämedateraline pinnas (jä- Möllikas kruus 5 - 15 < 20 mepinnas) < 0,06 mm Kruuspinnas Savikas kruus 20 2 - 60 mm > 50% Mölline kruus > 15 - 40 < 20 Savine kruus 20 Liiv <5
annaabi.ee 
