Põhimõtteliselt on võimalik lisades jämedamat pinnast saavutada piisavalt külmakindel pinnas, kuid tavaliselt lisatava pinnase kogused on üsna suured 5. Soojusisalatsioono kohtife kasutamise eesmärgig? Lõikudel ,kus seda nõuet pole võimalik täita, tuleb ette näha soojusisolatsioonikihid, et vähendada külmumissügavust või üldse külmumist ära hoida. Teine võimalus on ette näha 6. Katendite vastupdavus külmakerkel? 7. Külmakaitsekihtife materjalid? kruusaliiva, kui ta sisaldab kuni 10% peenosiseid, mis läbivad sõela 0,063 mm ja · liiva või sõelmeid, mille massist vähemalt 90% läbib sõela 2 mm; märgsõelumisel võib looduslik liiv sisaldada kuni 10% peenosiseid, mis läbivad sõela 0,063 mm. 8. Külmakaitsekihtide kasutamise eesmärgid? külmakaitsekihtide (materjalidest, mis ei muuda mahtu külmudes max niiskusesisalduse juures) või soojusisolatsioonikihtide (aeglustavad muldkeha
Püsikatend – monoliittsementbetoon, monteeritav raudbetoon või siis mõni kihtidest on monoliitne või raudbetoon. Veel on mitmekihilised asfaltbetoonid ja lisaks esineb sillutis- ja parkettkivi asfaltbetoonil, tavalisel betoonil või tsementstabiliseeritud kihil. Kergkatend – koosneb enamasti kergasfaltbetoonist (KAB), pinnatud mustsegust, munakivisillutisest või sillutiskivist. Siirdekatend – koosneb kiilutud killustikust või optimaalsest kruusaliiva segust, kiilutud killustikust, optimaalsest kruusaliivasegust ning sügav- ja kergimmutusest. Enamasti ka tolmutõrje tehtud. Lihtkatend – juhul kui puudub mõni katendi põhikihtidest või kate on juhuslikult terakoostisega materjalidest, näiteks sideainega töödeldud pinnasest. Pinnasetee – põllu-, metsa vms pealiskihita tee. 2) Katendi projekti lähteülesanne. Esimene asi, mis tehakse on liikluse loendamine/prognoosimine ja selle koosseisu
valmistamisel jne. Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka ja nad sisaldavad nii tard- kui ka settekivimite murenemise saadust. Looduslikku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Ehituskruusaks nimetatakse sõmerat materjali jämedusega 4...64 mm või 5...70 mm. Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamik neist kuulub kruusliivade hulka. Eesti kruusades on vähe keskmise jämedusega teri ja palju suuri kive. Kruusa ja kruusaliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina. Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Ta on väga peeneteraline materjal (Ø < 0,005 mm). Savi terad on õhukesed plaadikujulised, mis on tingitud põldpao kihilisest ehitusest. Sellise tera kuju tõttu on märg savi väga plastne ja veetihe. Peale saviosakeste sisaldab ta veel tolmu (Ø 0,005...0,125 mm), liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi värvust ja omadusi.
uhtekruusad – terad on vee toimel lihvitud siledaks; moreenkruusad – on tekkinud mannerjää tegevuse tulemusena. Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka. Liiva ja kruusa looduslikku segu nimetatakse kruusliivaks. Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamus kuulub kruusliivade hulka. Eesti kruusades on vähe keskmise jämedusega teri, palju on selles suuri kive. Ehituskruus on sõmer materjal, mille terade jämedus on 4...64 mm. Kruusa ja kruusaliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses. Kasutatakse ka betooni tootmises. Savi. Savi on väga peeneteraline materjal. Savi terad on õhukesed plaadikujulised, seetõttu on märg savi väga plastne ja veetihe. Savi sisaldab veel tolmu, liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi omadusi ja värvust. Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. Savi ja liiva sisalduse järgi jagatakse mineraalpinnased järgmiselt:
annaabi.ee 
