trullingut püütakse vaid juhuslikult või üldse mitte, neist säga ja tõugjas on täieliku kaitse all KALASTIK Võrtsjärve kalad saab marja heitmise poolest jagada nelja rühma: Suurim neist on fütofiilsete ehk taimelembeste kalade rühm, kes koeb marja elusate või surnud taimede lehtedele, vartele ja juurtele (nt. haug, särg, latikas, koger, mudamaim, hõbekoger, hink ja säga) Litofiilid ehk kivilembesed kalad lasevad marja kividele, kruusale ja kõvale liivapõhjale (jõeforell, ojasilm, võldas, turb, lepamaim, peipsi siig). Fütolitofiilide ehk taimekivilembeste kalade rühma kuuluvad liigid (ahven, koha, kiisk, tint, säinas) võivad kudeda nii taimedele kui ka kividele, kruusale ja liivale Poolpelagofiilseid ehk poolavaveelembesi kalu esindab Võrtsjärves vaid luts LINNUD Võrtsjärvel ja selle lähiümbruses on määratud 214 linnuliiki, kellest
tõeline vesi, taimed ja vaated tegeliku maastiku abstraktsioonidega. Valged müürid raamina taga sümboliseerivad mägesid varjutavat ebamaist udu. Liivale ja kruusale riisuti mustrid, mis aitasid mediteerida. 3. Teeaed (roiji), mis on puhastava teetseremoonia läbiviimiseks. Teepaviljoni ümbritseva aia peamine eesmärk on lahutada sinna suunduv inimene igapäeva askeldustest ja viia ta vaimsesse keskkonda. Kogu aed peab soodustama kontsentreerumist, selle tõttu ei sobi sinna eredad lilled ja tähelepanu paeluvad esemed. Seal on ebaühtlastest kividest rada, mis on maapinnast pisut kõrgem.
Oksad võtame aastavanustelt võrsetelt ja umbes pliiatsi jämedused. Pistikud • Pistiku alumine ots kasta kasvuhormooni lahusesse, soodustab juurdumist. Asetada aiamulla ja liiva segusse (1:1) poole pistoksa ulatuses. Võiks katsetada külmkasvuhoones? • Suvised rohtsed pistikud. Selleks kasutada peenemaid 1-2 lehega võrseid, mis asetatakse potti liiva ja turba segusse. Pott katta kilega ja asetada sooja kohta 20-22⁰. Poti võib asetada kruusale või turbasse, seda aeg-ajalt kastes, kui tekib vajadus. Uute võrsete tekkides võib kilekoti eemaldada Seemnetega paljundamine • Sobib peamiselt looduslike liikide ja pargirooside paljundamiseks. • Koguda täiesti küpseid vilju, hoida 6 nädalat toa temperatuuril, seejärel 6 N külmkapis. Seeme külvata mulla- liiva segusse 1:1. Külvinõu asetada alt soojendusega kohta. Seemikud kahe ja enama lehega istutada pottidesse, kus moodustub korralik juuresüsteem
tsementi, sellele järgnev rooma number tähistab tsemendi tüüpi (nt. Portlandtsement, mille koostises on 95% klinkrit omab tähist I ), sellele järgneb koostise kirjeldus (nt. Portlandräbutsement, milles on 25% räbu omab tähist II/B-S) ja sellele omakorda 28 päevane garanteeritud tugevusnäitaja (nt. 42,5) ja sellele järgnevad tähed, mis tsementi iseloomustavad (nt. R-rapid, N-normaalkivinev, S- aeglaselt kivinev 30. Betooni täitematerjalide kvaliteet- nõuded liivale, killustikule/kruusale ja veele Betooni omadustest lähtuvalt eelistatakse teravanurgelisi liivasid (parem nake tsementkiviga- suurem betooni tugevus) ent üldiselt eelistatakse jõeliivasid kuna sisaldavad vähem saastavaid lisandeid ega vaja pesemist. Puistetihedus soovitavalt >1550 kg/m 3 (hea betooniliiva tühiklikkus <38%). Puistetiheduse sõltuvus liiva niiskusest. Liiva terastikulist koostist (lõimist) kontrollitakse standardse sõelanalüüsiga, mille põhimõte
keramsiit-, saepuru jne. betoon. · Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. · Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks- jne. betooniks. 28. Betooni täitematerjalide kvaliteet- nõuded liivale, killustikule/kruusale ja veele- · Liiv sõmer teraline materjal valdavalt terasuurusega vahemikus 0,125...4,0mm. Jaotatakse: · Mägiliivad teravanurgelised ja karedapinnalised, üldiselt sisaldavad küllalt palju lisandeid; · Jõe- ja mereliivad ümarateralised ja siledapinnalised, puhtamad. Betooni omadustest lähtuvalt tuleks eelistada teravanurgelisi liivasid (parem nake tsementkiviga- suurem