Tallinna 21. Kool Uurimustöö Hasso Krull Koostaja: Mart Juur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ ......3 Looming...................................................................................................... ......4 Intervjuu Hasso Krulliga...................................................................................6 Luuletused......................................................................................................
lahutamatus (see on teinud tema luulest tõlgendusainese psühhoanalüütilise kallakuga lähenemisviisidele). Bioloogilise naisidentiteedi avaldused ning katked feministlikust sõnavarast segunevad järskude vaatepunktivahetuste ja ,,mehelike" rollimängudega. Säärase ,,sootaguse" värsikeele üheks eelduseks on muuhulgas eesti keele grammatilise sootuse ärakasutamine. Tema luulelaadi sugulusseosed Hirvest ja Krullist Mercani, pluss viited varasemale naisluulele, eeskätt Vallisoole ja Karevale. Elo Vee (Viiding) debüütkogu ,,Telg" nn tüdrukutekassetis 1991. Hämarad aimdused, enesemääratlusvaevad jms + korduvad koolimotiivid, mis kannavad nii ahistusi ja ebamääraseid änge kui ka omamütoloogilise ,,laste maailma" mängulist hurma. Kool metaforiseerununa jääb oluliseks märksõnaks ka ta hilisemas luules, vastandub võimuvõrgustiku süstematiseerimiskatsetega
Kruusal on oluline kontakt lugejaga, et tekst jõuaks lugejale pärale. Pole kirjavahemärke ega suuri algustähte. Ignoreerib klusiili õigekirjutust. Ebaregulaarselt lisab teksti häireid, millele pole loogilist põhjendust, kuid need annavad signaali, et midagi on teistmoodi või iseäralikku. Tähenduste konflikt luuletuse pealkirjas ,,Viies tagavararatas" viies ratas on üleliigne, tagavararatas on midagi, mida on hästi vaja. Aare Pilve eristab Kruusast ja Krullist eristab: 1. Selgemalt filosoofilisema hoiakuga (mõtlemine luule vormis). 2. Tavalisem ignoreerida zanripiire luulekogudes. Vahel on võimatu öelda, kas see on luule, proosa vms. ,,Üle" (1996) esimene kogu. Viimane kogu ,,Kui vihma sajab" (2017) iseendale kirjutatud. Mõjub rohkem luulena, kui varasemad. Pole võitluslik poliitiline luule, vaid mõtlemine poliitiliste teemade üle. Mart Kangur tuli kirjandusse hiljem. ,,Liivini lahti" (2017) eestikeelse sõna läbi
Rummo 70 algus või Ehini sürrealism, siis on parem kontekst olemas, aga Krulli luules pole konteksti. Mittearusaamine võib olla ka selles, et me ei saa aru, kes räägib. Subjekti lahustumine tekstis on eriti iseloomulik. Krulli radikaalsete ettevõtmiste juures peaks märkama seda, et ta teeb kogu aeg midagi teisiti, eriti 90ndate puhul. See oleks pidev teisititegemine, järjekordne eneseeituste ahel. Kui mõelda luulele ja kus revolutsiooniline tuumik on, siis see moodustub enam-vähem Krullist ja (:)Kivisildnikust, tajutakse, et see on teistmoodi kirjandus. (:)Kivisildnik (Sven Kivisildnik s 1964). Krulli lõbusam versioon? Mingis osas sarnasus või geniaalsus silma, 90ndate alguses. Hakkab tegutsema Tartus, Hirohalli rühmas. Aastal 90 annab välja esikraamatu 1989 (1990) Märg Viktor - luulekasseti paroodia, mitmes keeles. Kontseptuaalsusel on selge ja samas kummaline loogika: võtab Marie Underi luuletsükli ja hakkab seda ümber kirjutama, saab Märja Viktori
annaabi.ee 
