Elu, mille avalehel oli suurelt kirjas: ,,Tere tulemast Võru vabastamise 40. ja Võru linna moodustamise 200. aastapäeva pidustustele! Tervitus vabastajatele!" Ajalehes oli kirjas kõik suuremad sündmused, mis pidustuste ajal toimus.91 Pidustused algasid 10. augusti õhtul koduloomuuseumis, kus avati kaks näitust: ,,Võrumaaga seotud kunstnike töid" ja ,,Võrumaaga seotud Eesti NSV kultuurielus ja teaduses silmapaistnud inimesi". Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi direktorile Aleksander Krullile anti au öelda avasõnad. Järgnevalt olid juubelipidulised oodatud Kreutzwaldi parki, kus esitas Tartu Riikliku Ülikooli Akadeemiline Naiskoor tuntuks saanud koorilaule, ning hiljem ka Punaste Küttide väljakule, kus mängisid Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkester. 11. augusti hommikul toimus vastuvõtt partei rajoonikomitees ning koosolek Punaste Küttide
nõukogulikku retoorikat, satiirile luule) ja Debora Vaarand (klassikalised väärtused). Niit ja Kaalep kehastavad klassikaliste väärtuste tagasitulek kirjandusse. Siis veel: Alliksaar, Rummo, Luik, Traat, Arvi Siig (populaarne linnulaulik) ja Kaplinski. 3. Artur Alliksaare luule. Artur Alliksaar (19231966) loomingu haripunkt 1950ndatel ja 1960ndate algupoolel. Looming, mis ei tahtnud sulanduda sulaaja pilti (formaadist väljas ja tegutseb oma reeglite järgi). Krullile sõnul on ühe kirjaniku sees on kaks kirjanikku: 2 teineteisest lahknevat loominguperioodi (1. Alliksaar on tugevalt mõjutatud Arbujatest ja nii arbujalik, et isegi arbujad ise pole nii arbujad. Viib arbujad loogilise lõpuni või äärmuseni ning vaimsed väärtused tõstetakse esiplaanile. 2. periood on arbujate eitus barokne illusionist, programmiline avangardist, luule on paradoksist pillerkaar).
Paljusus – keegi ei saa aru, mis on paljususes oluline ja mis mitte, avaldatakse palju. Dünaamika – käib mingi sebimine, mingid avangardsed väljaasted. Dünaamika kaldub ka kirjanduskeelde. Erinevad keelekihid ja võõrad keeled – põimuvad erinevad keeled ja võõras keel tungb eestikeelsesse teksti. Kui 80ndate teisel poolel uus kirjanduslik tõus silma hakkab, hakkab silma mingi prantsuse orientatsioon, eriti tänu Krullile ja Õnnepalule. Hakatakse kuidagi ülekirjutama Siuruaegset klassikalist-avangardset loominugt. Massikultuuri seostumine kõrgkultuuriga –märke oli ka varem, kui uuem rahvalaul muutub tähtsaks, kui laulutekstid muutuvad tähtsaks, popkultuur tuleb kirjandusse. Nüüd on see kokkujook põhimõtteline – kõrge ja madala erisus on hägustatud. Intertekstuaalsus/metalisus/kontseptuaalsus – ühelt poolt
See mõttepidevus katkestatakse justnimelt keele kaudu. See fragmentideks lagunemine konkreetselt toimub mingite tsitaatide ja keeleliste allusioonide kaudu, mis sellesse teksti sisse tungivad. Siin luuletuses on äratuntavaid fraase veelgi. Selles tekstis saavad kokku väga erinevatest allikatest pärit stiilid, sõnavara jm. Krull 80ndate lõpus ja 90ndatel väga intensiivselt tegeleb prantsuse poststrukturalistliku keelekäsitlusega. Siin võib ühe taustana näha just Julia Kristeva mõju Krullile teksti lastakse sisse väga paljud ühiskonnas olevad allkeeled. Sellise keelelise terviku moodustavad väga mitmed allkeeled ja Krull sellise teksti kirjutamise kaudu proovib uurida keelelist paljusust, mis ühiskonnas inimest ümbritseb kuidas need omavahel suhestuvad? Millise efekti annab kahe erineva stiili kõrvuti asetamine? Euroopalises kontekstis on mina midagi sellist, mis on kuidagi terviklik ainulaadne, erakordne, originaalne
annaabi.ee 
