Anni Tetsmann Jaan Kross ,,Keisri hull" Retsensioon ,,Keisri hull" on ajalooline romaan, mille peategelaseks on Liivimaa aadlik Timotheus von Bock, kes abiellus talutüdruk Eevaga tõestamaks kõikide heade inimeste võrdsust looduse, jumala ja ideaalide ees. Von Bock oli Krossilik mees, kellel oli hiilgav haridus ja sõjaväeline karjäär. Tema kirjut elukäiku oma päevaraamatus analüüsides üritab Eeva vend Jakob selgusele jõuda, kas von Bock on hull. Timotheus von Bock oli esinduslik ja tark. Von Bock vabastas oma talupojad enne vabastamise määruse väljastamst ja kosis pärisorjast tüdruku. Tüdruk oli pärit Viljandimaalt ja teda hakati harima. Terve tema pere osteti priiks ning tema vennast Jakobist sai maamõõtja
Mehekeskne positsioon, naine on objektistatud. Hiljem memuaarne proosa. Kirjandusvõtete rutiinistumine. 18. „Keisri hull” – tuntuim ajalooline romaan eesti kirjanduses. Krossi läbimurderomaan. Peategelane on Krossi kohta väga omapärane, saksa päritolu mõisnik Timotheus Eberhard von Bock. Lõhub seisustevahelisi piire, hullumeelne tõerääkimine. Segadus selle ümber, kas ta oli hull või mitte. Samas on olemas ka krossilik alt üles liikuv tegelane, Jakob Mättik, kelle päevikuna on raamat kirjutatud. Tuli maalt, jõudis eikuhugi. 19. Psühholoogilise rõhuasetusega proosa (Vaino Vahing, Mari Saat jt). Vaino Vahing („Endspiel. Laskumine orgu“) – psühhoanalüüsi maaletooja. Keskendus Freudile. Teostes koos autobiograafilisus ja psühholoogiliste stseenide läbimängimine. Tegelased käituvad imelikult, aga kirjeldus on samas realistlik. Samas ka võõritusefektid, modernistlikud vormivõtted jne.
Kuigi mehe algusaastate luulet on hinnatud enam kui hilisemat, on ,,Voog ja kolmpii" parimaks kokkuvõtteks tema luuleloomingule. Ka hiljem, üheksakümnendatel pöördus Jaan Kross korraks tagasi luule juurde, väljastades ,,Põhjatud silmapilgud", kuid siin on ilmselgelt näha, kuidas mees on juba veidike väsinud ning vananenud, ei ole särtsu enam nii palju, kui lugejad Krossilt loodaksid, kuigi samal ajal proosamaailmas oli mees vägagi hinnatud autor. Siiski on säilinud krossilik stiil ning paarist varasemast kogust tuttav sõnadega mängimine on ka selles raamatus esindatud. ,,Põhjatuid silmapilke" on peetud ka Krossi luigelauluks ehk selle koguga tundub, nagu luuletaja oleks end ammendanud. (Kalda, 1991) 9 3. LUULENÄITEID ,,Väike revolutsionäär" (1944) Külma pihku toetab kuuma põske. Hullud alles udusulised. Ehk küll silm sul neeldud nutust rõske, pilgud on sul imetulised.
18. Jaan Krossi looming. Tegutses alguses literaadi ja noore tõlkijana. Palju loomingut: kõigepealt luuletaja, seejärel proosakirjanik, esseistika, näidendivormis tekstid .Esimene raamat Alma Vaarandiga (1957). Krossi loomingu periodiseerimine: luule ja proosavaheline piir. Ka need omakorda jaganevad kaheks allperioodiks. Kirjutas arbujalikku luulet. Algusest peale irooniline, intellektuaalne, mõtlemine ja konstrueerimine. Kross on 1960ndate alguses uue noore suuna näitaja (Rummole nt). Krossilik sulaaja luule: ,,Söerikastaja" (1958), ,,Kivist viiulid" (1964), ,,Lauljad laevavööridel" (1966). Muutus saabub ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ajalugu muutub isiklikumaks. Pöördub sagedamini konkreetselt Eesti ja rahvuslike teemade poole. Rahvuslik kultuurilugu tuleb kõigepealt luulesse. Krossi ajalugu paistab silma konkreetsemalt mineviku mõtestamisega seonduvalt. Alustab suurt proosat mitmeosalise romaaniga ,,Kolme katku vahel Balthasar Russow" (19701980)
annaabi.ee 
