+Poisid pidi nende sõna kuulama. „Neli nädalat järjest olin iga põhapäeval vahiteenistuses ja ühtevalu päevnik; täies varustuse ja vintpüssiga harutasin lagedal, märjal, äsja ümberküntud kesapõllul: „pikali“ ja „püsiti“ ja „püsto, joostes marss, marss!“ – seni, kuni olin mudaklomp ja kokku varisesin; neli tundihiljem näitasin Himmelstossile oma eeskujulikult puhastatud univormi ja varustuse ette, igatahes verele hõõrtud kätega; koos Kropi, Westhusi ja Tjadeniga harjutasin ilma kinnasteta kibeda pakase käes veerand tundi „valvelseisangut“ surudes paljad sõrmed vastu jääkülma püssirauda, sellal kui Himmelstoss luuravalt meie ümber tiirles ja ootas, et keegi meist vähimagi liigutuse teeks ja ta saaks meid käsu mittetäitmises süüdistada.“ „Võimlemistundides pidas Kantorek meile ülipikki loenguid seni, kuni meie klass tema juhtimisel nagu õks mees
Tema jalg on amputeeritud ning ta näeb halb välja. Hoolimata ta surmaeelsest välimusest lohutavad külastajad teda ning lubavad, et ta saab terveks. I Maailmasõjaga ja läänerindel Saksa poolel, prantslaste ja inglaste vastu sõdivate sõdurite elust.Paul astub enne viimase klassi lõppu õpetaja utsitusel samuti sõtta kodumaa kaitseks. Koos temaga läheb sõtta pooled tema klassi poisid. Nad on kogenematudsaksa rindel) 7 klassivenda koos. Himmelstoß oli eriti karm Bäumeri, Kropi, Tjadeni ja Westhausi peale. Paul pidi kord ta voodit 14 korda üles tegema, pidi saapad pehmeks mudima, hambaharjaga põrandat pesema jne. Peagi hakkasid sõdurid Himmelstoßile vingerpusse mängima. Välikäimlat teisaldades teesklesid nad komistamist ning valasid osa väljakeidetest talle jala peale. Ülesandeid täites jooksid mehed aeglaselt nii, et allohvitseri hääl enne kähedaks jäi kui mehed ära väsisid Kasarmusse naastes saab teada et Kemmerich(vana klassivend) on raskelt
amputeeritud ning ta näeb halb välja. Hoolimata ta surmaeelsest välimusest lohutavad külastajad teda ning lubavad, et ta saab terveks. Müller, märkab ta asjade seas saapaid ning soovib neid endale saada, kuid haige ei anna. Isegi lahkudes ei saa ta saapaid unustada. II Paul arvas, et vanematel sõduritel on kergem, sest neil on kindlad eesmärgid mille nimel elada (naised, lapsed, väljakujunenud hobid), noortel on ainult vanemad ja mõnel tüdrukud. Himmelstoß oli eriti karm Bäumeri, Kropi, Tjadeni ja Westhausi peale. Paul pidi kord ta voodit 14 korda üles tegema, pidi saapad pehmeks mudima, hambaharjaga põrandat pesema jne. Peagi hakkasid sõdurid Himmelstoßile vingerpusse mängima. Välikäimlat teisaldades teesklesid nad komistamist ning valasid osa väljakeidetest talle jala peale. Ülesandeid täites jooksid mehed aeglaselt nii, et allohvitseri hääl enne kähedaks jäi kui mehed ära väsisid. Paul külastas ka järgmisel päeval Franzi.
tähtsusega, vaid saapahari, mitte mõte, vaid süsteem, mitte vabadus, vaid rividrill. Täis vaimustust ja head tahet olid nad sõduriteks saanud. Kolme- ja neljakaupa jaotati nende klass jagudesse laiali, koos friisi kalurite, põllumeeste, tööliste ja käsitöölistega, kellega nad kiiresti sõbrunesid. Kropp, Müller, Kemmerich ja Paul sattusid üheksandasse jakku, mille ülemaks oli allohvitser Himmelstoss. Himmelstossi peeti kasarmu kõige tigedamaks. Kropi, Tjadeni, Westhusi ja Pauli peale oli ta eriti vihane ja nõudis palju. Paul pidi kord ta voodit 14 korda üles tegema, kuna Himmelstoss leidis alati millegi, mille kallal nokkida. Ta pidi Himmelstossi igivana ja kivikõva saapapaari pehmeks mudima. Allohvitseri käsu peale on ta hambaharjaga meeskonnaruumi põrandad puhtaks küürinud, kasarmuõuelt koos Kroppiga lume ära rookinud. Lund rookides külmusid nad, kuni ilmus üks