Nõukogude ajal oli terminil "erikool" halvustav tähendus, sest teistest erinemist peeti häbiväärseks. Mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilased olid koolikohustusest vabastatud. Neid lapsi varjati "ja probleemid olid peidetud kodudesse suure häbi ja hirmuga alanduse kartuses." (Roosi kool-lasteaia kodulehekülg). Demokraatia arenedes ja eriti peale Eesti iseseivumist hakati üldsuses veidi rohkem tähelepanu pöörama ka puuetega inimeste õigustele ja vajadustele. (Kroonuaia kooli kodulehekülg, edaspidi Kr). Mõisteti, et "iga inimest on vaja ja võimalik arvestada sotsiaalse ressursina ning kaasata ühiskondlikku ellu." (Haavistu 2009: 51) Hariduskorralduses tähendas see eelkõige seda, et poliitilitse otsustena sätestati mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilaste õigus haridusele. (Haavistu 2009: 51). 15. 12. 1999. a haridusministri määrusega nr 59 võeti vastu toimetulekuõppekava. Seejärel loodi ka hooldusõppekava.
......................................................................... 4 Kaarsild........................................................................................................................ 4 Sõpruse sild.................................................................................................................. 4 Turusild........................................................................................................................ 6 Kroonuaia sild.............................................................................................................. 6 Vabadussild.................................................................................................................. 6 Sildade võrdlus.................................................................................................................... 7 Kokkuvõte...............................................................................................
Annelinn est le plus grand région de Tartu 536 hectares Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Supilinn Il est située à droite de rive Emajõgi, dans la partie nord ouest du Tartu Le territorium de Supilinn est délimitée avec Kroonuaia, Tähtvere et Emajõgi. Supilinn est la plus petite de région Tartu. (48 ha) À partir de 2011, une quantité à 1712 personnes vivent en Supilinn. Les gens travaillent dur Click icon to add picture Click icon to add picture Tähtvere Il est situé entre TapaTartu chemin de fer et la rivière Emajõgi dans la partie nordouest du Tartu. Le territorium de Tähtvere est délimité comme suit: rue Näituse chemin de fer TartuTallinn le limite de ville
* Kiigemetsa Kool * Kosejõe Kool * Kõpu Internaatkool * Lahmuse Kool * Lasnamäe Põhikool * Mihkli Kool * Porkuni Kool * Puiatu Erikool * Põlva Roosi Kool * Päinurme Internaatkool * Pärnu Toimetulekukool * Raikküla Kool * Rakvere Lille Kool * Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskus * Salu Kool * Tallinna Heleni Kool * Tallinna I Internaatkool * Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool * Tapa Erikool * Tartu Emajõe Kool * Tartu Herbert Masingu Kool * Tartu Hiie Kool * Tartu Kroonuaia Kool * Tartu Maarja Kool * Türi Toimetulekukool * Urvaste Kool * Vaeküla Kool * Valga Jaanikese Kool * Vastseliina Internaatkool * Vidruka Kool * Viljandi Kaare Kool * Võru Järve Kool * Õismäe Kool * Ämmuste Kool Arvestades Eesti riigi suurust ja elanike arvu võib tõdeda, et kuigi erikoole on kindlasti vaja, on neid kuidagi palju. Samuti on nende ülalpidamine väga kulukas. Õpetajate lehes ilmunud antakse ülevaade sellest, kui palju kulutusi teatud erikoolid aastas nõuavad.
3) erisused õppesisus ja õpitulemustes; 4) õpilasele rakendatavad meetmed või õppe läbiviimise eritingimused, sealhulgas õppevara kohta; 5) õpitulemuste ja arengu hindamise kord, sealhulgas hindamisviisid ja vahendid, õpilase arengule tagasiside andmise viisid ja vahendid; 6) individuaalse õppekava rakendamise aeg; 7) individuaalse õppekava koostamise ja täitmisega seotud isikud ja nende kohustused. Tartu Kroonuaia kool on põhikool, kus õpivad hariduslike erivajadustega õpilased. Koolis toimub statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe ning õppekeelteks on eesti ja vene keel. Tartu Kroonuaia kooli põhimäärus http://kroonu.tartu.ee/index.php/dokumendid-mainmenu- 31/phimrus-mainmenu-74?task=view
Pärnusse 180 km, Narva 180km (Pullat, 1980). Tartu paiknemine Eesti haldusjaotuse kaardil on näha Joonisel 1, sellelt paistavad välja ka raudtee liinid. 3 Joonis1. Eesti haldusjaotuse kaart (Estonica, 2000). Kesklinna linnaosa asub nagu nimigi ütleb linna südames, ääristatuna ida küljest Emajõe kaldaga, läänest üle Toome nõlvade Veski tänavaga, põhjapoolt on piiriks Kroonuaia tänav ja lõunas jookseb piir mööda Pargi ja Aida tänavat. Kesklinna linnajao naabriteks on: Supilinn, Tähtvere-, Vaksali-, Karlova-linnajagu ja Emajõe vastaskaldal paiknevad Annelinna ja Ülejõe linnajagu (Tartu linna koduleht). Joonisel 2 on näha: A) Tartu linnaosade plaan B) Ametlikud Kesklinna linnaosa piirid, üle joonitud sinise värviga (Tartu Linna koduleht). 4 Joonis 2. Kaardid Tartu linnaosade kohta
linna ja annab talle kummastki ostast avatud ja külgedelt veereliselt tõusva hipodroomi-taolise üldpildi. Pargitaolise saarena tõuseb ürgoru edelaservast vallikraavi läbi eraldatud Toomemägi, esitades oma puiestike ja ehituste ning varemetega tähtsa maastikulise teguri linnapildis. Toomest ida pool paiknebki Tartu linnasüda, mille tänavastikus on peaaegu täielikult säilinud keskaegse tänavastiku põhijooned. Üldiselt piirdub linnasüdame iseloom lammi edelapoolikul Kroonuaia ja Laia tänava vahel selgejooneliselt ja teravalt. Linnakeskuse poole suureneb kahekordsete majade arv ja ehitustihedus; katusevormilt esineb rohkem kelbalisi, aineselt – sega- ja kiviehitusi ning püstlaud-katus kaob. Linnasüdames on kivimajad vanemast ehitusperioodist (möödunud saj. I poolelt) Aleksandri ampiirja ebapuhtas kodanlikus stiilis ning neid on suurel määral remonditud. Vaheldudes modernsemate ehitistega annab see neile vabama ja uuema ilme.
5539665.50Harju1 6570447.5541679.56Harju2 6570451.7541613.44Harju2 Kasteheina6472076.5662923.62TartuLinn Kesklinna 6472086.0662851.68TartuLinn 6588651.0545243.18Harju1 6588673.0545279.18Harju1 aanja vald 6392854.4678707.08 aanja vald 6392837.0678687.05 idala vald 6524555.7472947.18 idala vald 6524539.0472938.96 Kroonuaia 6474869.5659226.56TartuLinn Kesklinna 6474694.0659263.50TartuLinn 6574142.1577733.03Harju4 6574257.5577612.07Harju4 ihula vald 6598023.0611242.18 ihula vald 6598020.0611231.93 ihula vald 6598812.5610671.87 ihula vald 6598807.4610667.62 õlleste vald 6441278.9671340.50 õlleste vald 6441308.8671327.09 6412017.4683828.93 6412006.5683837
annaabi.ee 
