H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3 H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4SiO4 H3PO4 (orto)fosforhape Fosfaat Ca3(PO4)2 H2CrO4 kroomhape Kromaat K2CrO4 H2CrO7 dikroomhape Dikromaat K2Cr2O7 HMnO4 permangaanhape Permanganaat KMnO4 (HPO3)n metafosforhape Metafosfaat (KPO3)n (H2SiO3)n metaränihape Metasilikaat (Na2SiO3)n H3BO3 boorhape Boraat K3BO3 HClO4 perkloorhape Perkloraat NaClO4 HCN sinihape; Tsüaniit KCN
4Al + 3O2 = 2Al2O3 P4 + 5O2 = P4O10 4NH3 + 5O2 6H2O + 4NO 2) Hapete, aluste või soolade lagundamisel H2SO4 = H2O + SO3 Cu(OH)2 = CuO + H2O MgCO3 = MgO + CO Happelised oksiidid reageerivad alati aluseliste oksiididega ja alustega ning peaaegu alati veega. SO2 + H2O = H2SO3 (väävlishape) SO3 + H2O = H2SO4 (väävelhape) CO2 + H2O = H2CO3 (süsihape) P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 (ortofosforhape) 2NO2 + H2O = HNO2 (lämmastikushape) + HNO3 (lämmastikhape) CrO3 + H2O = H2CrO4 (kroomhape) 2CrO3 + H2O = H2Cr2O7 (dikroomhape) 5 Aluseliste oksiidide hulka kuuluvad metallioksiidid. Nad reageerivad alati hapete ja happeliste oksiididega: CaO + H2SO4 = CaSO4 + H2O Fe2O3 + 6HCl = 2FeCl3 + 3H2O CuO + 2 HCl = CuCl2 + H2O Hapete keemilised omadused on tingitud vesinikioonide olemasolust. Seetõttu on happed hapu maitsega ning vesilahused muudavad indikaatorite värvust (lilla lakmus muutub punaseks).
Samuti aitab ta vältida naha allergilist reaktsiooni. Seda kasutatakse ka ligandina metalloorgaanilises keemias, sest ta on kergesti asendatav ja seega saab metall teiste ligandidega kergesti sidemeid luua. 1.2. Reaktsioonide iseloomustus ja reagendide ohtlikkus Atsetooni reaktsiooni mehhanism: Jones´i oksüdeerimine: Jones'i reagendiks on segu kroomtrioksiidist või naatriumdikrommadist väävelhappes. 3 Alkohol ja kroomhape moodustavad kromaatestri, mis reageerib kas intramolekulaarselt või intermolekulaareslt vee juuresoleku, et saada vajalik karbonüülühend . Dibensaalatsetooni reaktsiooni mehhanism: Atsetoon on stabiilne ja üsna reaktsioonivõimetu ühend, seetõttu tuleb suurendada tema nukleofiilseid omadusi järgmise reaktsiooniga. Naatriumhüdroksiid lahustub vees ja nii tekkiv hüdroksiidioon ründab atsetooni -asendis vesinikku. Moodustuvad molekul vett ja enolaatioon, millel eksisteerib ka
Looduslik S: 4 isotoobi segu,massiarvudega 32 (üle 95%), 33, 34 (üle 4%), 36 Tihedus. = m/V Oksiidide omadused ja reaktsioonid X kl õpik I osa lk. 64 71 Happelised mittemetallide oksiidid ( ei ole N 2O, NO, CO) ja metalli o.a. kõrge Happeline oksiid + leelis CO2 tõestusreaktsioon ( lubkjavette Ca(OH)2 moodustub valge sade CaCO3 CO2 + Ca(OH)2 CaCO3 + H2O SO2 SiO2 peamine kvartsliiva koostisosa, ei reageeri veega CrO3 + H2O H2CrO4 kroomhape 2CrO3 + H 2O H 2Cr 2O7 dikroomhape Aluselised CaO põletatud ehk kustutamata lubi ,sest saadakse lubjakivi põletamisel lubjaahjudes ( 10000C) CaCO3 CaO+ CO2 Lubja kustutamine CaO + H2O Ca(OH)2 Ca(OH)2 kustutatud lubi, lubjavesi CO2 + Ca(OH)2 CaCO3 + CO2 + H2O Ca(HCO)3 Kõrgahjus reageerib CaO liivaga CaO + SiO2 CaSiO3 Fe2O3 punane ja pruun rauamaak Fe3O4 magnetiit, must rauamaak Neutraalsed Neutraalsed N2O, NO, CO N2O naerugaas CO vingugaas
CrO3 kasutatakse m CrO3 e elektrokeemilisel kroomimisel. Orgaaniliste ainete kokkupuutel CrO3-ga need süttivad põle CrO3 eetõttu on CrO3 ka väga sööbiv nahale, sellest tekivad haavandid. CrO [kroom(II)oksiid] on aluseline oksiid. Ta on must tugev redutseerija. CrO reageerib ainult hapetega. CrO2 (kroomdioksiid) on segaoksiid. Seda kasutakse magnetofoni- ja videolintide valmistamiseks. Kroom(VI)oksiidile vastavad happed on kroomhape (H2CrO4) ja dikroomhape(H2Cr2O7). Hapete soolad on kromaadid ja dikromaadid. Kromaadid on püsivad leelilises keskkonnas. Nad on tugevad oksüdeerijad. Kromaate kasutatakse nahatööstuses,korrosioonitõrjeks ja puidu konservandina(muudavad puidu püsivaks mitmesuguste seenhaiguste suhtes). Rasksulavaid kromaate kasutatakse värvipigmendina: PbCrO4 ja BaCrO4 annavad kollase värvuse, Fe2(CrO4)3 oranzi ning PbCrO4 ja MoCrO4 punase värvuse.
H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3 H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4SiO4 H3PO4 (orto)fosforhape Fosfaat Ca3(PO4)2 H2CrO4 kroomhape Kromaat K2CrO4 H2CrO7 dikroomhape Dikromaat K2Cr2O7 HMnO4 permangaanhape Permanganaat KMnO4 (HPO3)n metafosforhape Metafosfaat (KPO3)n (H2SiO3)n metaränihape Metasilikaat (Na2SiO3)n H3BO3 boorhape Boraat K3BO3 HClO4 perkloorhape Perkloraat NaClO4
HCO Süsihape -karbonaat HSiO Ränihape -silikaat HPO Fosforhape -fosfaat HNO* Lämmastikhape -nitraat HNO Lämmastikushape -nitrit HCrO Kroomhape -kromaat HBO Boorhape -boraat HAsO Arseenhape -arsenaat Gaas aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Aur aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Gaaside omadused: · Kokkusurutavus ja paisuvus,
annaabi.ee 
