järgnevuslikku korrastatust kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses. · Ajal on ka suur ühiskondlik tähtsus: tal on majanduslik väärtus ("aeg on raha") ning inimesed tajuvad aega kui piiratud ressurssi. Millega aega mõõdetakse? · Aja mõõtmist täiustati kalendrite ja kelladega väljatöötlemisega mis on edendanud teaduse arengut. · Maailmas on erinevaid kellu millega mõõdetakse aegu nagu: kronomeeter, aatomkell, pendelkell, kvartskell, kell, uur, päikesekell, veekell ja liivakell. · Ühikud: sekund, minut, tund, päev, nädal, kuu (kalender), aasta, sajand ja poolestusaeg Kellad · Liivakell Kellad · Vesikell töötab vee põhimõttel, 1000. aastat e.m.a Kellad · Päikesekell ehk gnoomon on kell millega mõõdetakse aega Päikese järgi ja ta näitab päikeseaega, mis vastab selle
Sisukord: Suured avastusretked Veovahendid Laevad Läänemerel Navigeerimisvahendid Merekaardid Sõjatehnika Püssirohi Suurtükk Püssirohi ja teadus Optika Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest Muutused majanduses Teaduspööre Renessansi tehnika Üleminek kivisöele Uuendused rauatööstuses Olukord keemias Tehnilise keemia sünd Mõttelaadi uuenemine Inimese suhe loodusega Leonardo da Vinci Uuenev mehaanika Mehaaniline kell Kronomeeter Meetodi tähendus Teaduslikud huvid tehnikas Mõtleva masina idee Tekstiilitööstus Rasketööstus Uute jõumasinate otsingud Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Suured avastusretked Sügavad muutused füüsikalises ja geograafilises maailmapildis pidid paratamatult kajastuma samasuguste muutustena ka inimese vaimuelus, põhjustades siingi uusi otsinguid, uute tõdede ja väärtuste avastamist. Ka vaimselt oli vaja kohaneda äsjaste avastustega.
võimalik. Aja mõõtmiseks saab kasutada näiteks: 1) taevakehade näivat tiirlemist (Päikese tõusmine ja loojumine); 2) kuu faaside (Kuu loomine, noorkuu, täiskuu, vanakuu) vaheldumist; 3) küünla lühenemist põlemise käigus; 4) liiva voolamist läbi liivakella väikese ava; 5) kõikvõimalike pendlite võnkumist; 6) aatomitest väljuva kiirguse laineid. Aega mõõdetakse kellaga. - päikesekell; - pendli ja pommidega seinakell; - liivakell - kronomeeter (eriti täpne mehaaniline kell); - elektrooniline kell; - aatomikell (täpseim) erandiks kalender 16 22.3. Mida näitab kiirus? Kiiruse ühik. Kiirus on suurus, mis näitab kui suur muutus toimub ühe ajaühiku kohta; kiiruse ühik on 1m/s. 22.4. Mis ja kuidas väljendab vektoriaalse suuruse arvväärtust? m kg m 22.5
meresõit. Euroopas ei ole paika, kus mererannik jääks kaugemale kui 350km, purjelaev soodsa tuulega circa 200 km. Meritsi on ohutum, kuid maitsi ei pea arvestama mere oludega. (tuul jne). Riiast sai laevaga iga päev minema, kuid Tallinnas pidi ootama. Hollandlased peamised laevnikud Ajamõõtmise täpsuse olulisus navigatsiooni arengus- Laeva asukoha kindlaks määramisel oli oluline aja teadmine. Harrison'i kronomeeter võis eksida ööpäevas ühe sekundiga, 18. sajandi keskpaigaks, võimaldas pikkuskraade merel mõõta. - Üleminek Juliuse kalendrilt Gregoriuse kalendrile, selle eripära Rootsis Paavst Gregorius XIII parandab olukorra (1582). Enamus protestante saadavad paavsti kuradile. Kalendritriiviga seotakse Juliuse ja Gregoriuse kalendrid. Kalendritriivi kohaselt: 17. Saj 10 päeva, 18. saj 11 päeva, 19
annaabi.ee 
