· Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Metafaasis on kromosoomid max kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole · Anafaas-lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõiki kromosoomide kromotiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. · Telofaas- kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena moodustub kaks tütarrakku
Paljunemine ja areng Mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub kõigis keharakkudes ning jaguneb kaheks: 1. Karüokinees – tuuma jagunemine 2. tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Inimese kehas on 46 kromosoomi. Kromotiidid on ühendatud tsentromeetri abil. Üks kromotiid koosneb ühest DNA molekulist. Replikatsioon on koopia valmistamine olemasolevast DNA-ahelast. Kui DNA replikatsiooni käigus tekkinud vigu ei suuda ensüümid parandada, siis tekivad mutatsioonid. Mitoosi faasid: 1. Interfaas → selgelt näha rakutuum, aga mitte kromosoomid → DNA replikatsioon → tsentrisoomid kahekordistuvad → suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv → ATP süntees 2. profaas (ettevalmistav faas)
32.Mille poolest erineb mitoos meioosist? Meioosis kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x, meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega, tekib 4 tütarrakku, profaasis homoloogilised kromosoomid vahetavad omavahel osi, esimene faas kestab kauem, peale esimest jagunemist ei keerdu kromosoomid veel täielikult lahti, ristsiire, 2 järjestikust jagunemist, 1. anafaasis lahknevad kromosoomid poolustele, mitoosis kromotiidid, meioosis 2. profaasi ja interfaasi liitudes dna replikatsiooni ei toimu. 33.Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, kuid mitte nende täielik koopia? Sest toimub kromosoomide ristsiire, millega kaasneb geenivahetus. Järglase DNA pannakse kokku isa XY ja ema XX kromosoomidest. 34.Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke? Mehel spermid ehk seemnerakud ja naised munarakud. 35.
Suguline- geneetiline materjal mõlemalt vanemalt Gameedid- sugurakud Ovotsüüd ehk munarakk Sperm- seemnerakk MITOOOS - keharakkude jagunemine. Interfaas- faas kahe mitoosi vahel. Sentrioolid kahestuvad, kromosoomid on lahti keerdunud, toimub DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenvad, organellide arv suureneb, Profaas- on ettevalmistav faas. Sentrioolid liiguvad poolustele. Metasfaas- Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Anafaas- Kääviniidid lühenevad, Kromotiidid liiguvad poolustele. Telofaas- Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Toimub tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse . Taimerakus kujuneb vahesein. Kääbviniidid kaovad, tekkivad tuumakesed. Mitoosi tähtsus · Toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel · Tütarrakkud on geneetiliselt identsed. · Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. · Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks.
Alles mitoosi alguses keervuvad kromosoomid sedavõrd kokku, et neid saab mikroskoobis vaadelda. Ühe kromosoomi kromatiidid on mavahel ühendatud tsentromeeri abil. Ühtlasi jagab tsentromeer iga kromatiidi kaheks osaks. Neid osasid nimetatatkse kromosoomi õlgadeks. Ühe kromosoomi õlad ei pruugi olla alati ühepikkused sellest tuleneb ka eri kromosoomide erinev kuju. Raku jagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromotiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. Mitoosile järgnevas interfaasis on nad taas lahtikeerunud kujul nukleo- soomsete fibrillidena. Alles järgmise rakujagunemise eel taastub kromosoomide kahekromatiidilisus. Meioos Raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, s.t tekivad haploidsed rakud (n). Sugurakud tekivad meioosi teel. Enne meioosi toimub DNA replikatsioon. Meioosis toimub 2 jagunemist. Interfaas:
Nr 16 1. Rakkude jagunemine mitoosi teel Interfaas- faas kahe mitoosi vahel. Sentrioolid kahestuvad, kromosoomid on lahti keerdunud, toimub DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenvad, organellide arv suureneb, Profaas- on ettevalmistav faas. Sentrioolid liiguvad poolustele. Metasfaas- Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Anafaas- Kääviniidid lühenevad, Kromotiidid liiguvad poolustele. Telofaas- Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Toimub tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse . Taimerakus kujuneb vahesein. Kääbviniidid kaovad, tekkivad tuumakesed. 2. Toitumissuhted ökosüsteemides. Ökoloogilise püramiidi reegel Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela.
annaabi.ee 
