EPITEELIRAKKUDES Tuum, tuumake, golgi kompleks Tuum, tuubuli valendik, basaalne jutilisus, mitokondrid VALGUSÕMERAD AKSOLOTLI NAHAS Rakutuum, valgusõmerad raku tsütoplasmas GLÜKOGEEN MERISEA MAKSARAKKUDES Glükogeenisümerad, maksarakkude tuumad PIGMENTSISALDISED KROMATOFOORIDES värvimata Pigmendisõmerad RASVATILGAD AKSOTOLI MAKSARAKKUDES Maksaraku tuum (roosa), rasva- e lipiiditilgad ÜHEKIHILINE LAMEEPITEEL Raku tuum, mesoteeli rakupiirid ÜHEKIHILINE KUUPEPITEEL KOGUMISTORUKESTES Rakutuum, neerutoruke pikilõikes (õõs)
üleval bensiini kiht, mis sisaldab karotiini ning all alkoholi kiht, mis sisaldab leelise toimel seebistunud klorofülli ja lisaks veel ksantofüll. (vt joonis 4) Joonised Joonis 1. Uhmerdamine Joonis 2. Filtreerimine Joonis 4. Joonis 3. Jooniste autor Liina Koppelman Pigmentide tähtsus 1. Klorofüll Klorofüll ehk leheroheline, esineb taimede kloroplastiidides koos karotiini ja ksantofülliga, alamail taimedel kromatofoorides sisalduv pigment, mis annab taimedele rohelise värvuse. Keemiliselt on kolrofüll parfüriin, mille molekuli kuuluvad lämmastiku aatomid on seotud magneesiumi aatomiga. Klorofülli tähtsaim ülesanne on valgusenergia muundamine keemiliseks energiaks. 2. Ksantofüll Taimede lehtedes, õites ja viljades leiduv kollane pigment mis on hapniku sisaldav karotinoid. Tekib plastiidides koos miteme teise pigmendiga, esineb looduses nii vabalt kui ka estrite koostises
Rakukest on tihti väljastpoolt kaetud või inkrusteeritud ränidioksiidiga. Tsütoplasma täidab kogu rakku või paikneb seinmiselt. Esineb üks suur või mitu väikest vakuooli rakumahlaga. Rakus on üks või mitu tuuma ja pigmente sisaldavaid kromatofoore. Kromatofooride kuju on mitmesugune: plaatjas, spiraalne, lintjas, karikjas, võrkjas, tähtjas jne, mis on vetikate määramisel tähtis tunnus. Mõnedel vetikatel on kromatofoorides valguskehakesed pürenoidid, mille ümber ladestuvad varuained tärklise või selle lähedase süsivesiniku kujul. Peale tärklise võivad varuainetena ladestuda õlid, lipoproteiid leukosiin, valk volutiin. Paljunemine Vetikatel esinevad kõik paljunemistüübid: vegetatiivne, sugutu ja suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub üherakulistel vetikatel raku, koloonialistel koloonia jagunemise teel, paljurakulistel talluse tükkide, vahel aga
isased madalamaid koo-sid. Kui neil ei oleks teatud kohastumust, siis kurdistaks iseend. Super Senses: The Secret Powers of Animals Sisalik tsakvala võib õhupaunade abil oma keha suurust muuta, mille abil nt näitab, et on suurem kui on, nii liigisiseses kui liikidevahelises kommunikatsioonis (olen suurem kui kiskja omailmas saaklooma kujund) Liivagekod suudavad muuta värvust, tänu närvisüsteemist tulevale ärritusele võib muuta nahastruktuuri nii, et teatud kromatofoorides liigub pigment nii, et värvus muutub, värvuse muutusel võib olla oluline põhivärvide omavaheline segunemine, selle abil võib endast välja võluda väga suure hulga värvusi. Suudavad muuta erinevate kehaosade värvust, nt kiskja, päikese vms poole üks värv, muidu teine. Colourful Chameleons of Madagascar Madudel liigisisene kommunikatsioon peamiselt keemilise ja taktiilse kommunikatsiooni teel. Madude paljud liigutused ja häälitsused on suunatud
pektiinainetest. Rakukest on tihti väljastpoolt kaetud või inkrusteeritud ränidioksiidiga. Tsütoplasma täidab kogu rakku või paikneb seinmiselt. Esineb üks suur või mitu väikest vakuooli rakumahlaga. Rakus on üks või mitu tuuma ja pigmente sisaldavaid kromatofoore. Kromatofooride kuju on mitmesugune: plaatjas, spiraalne, lintjas, karikjas, võrkjas, tähtjas jne., mis on vetikate määramisel tähtis tunnus. Mõnedel vetikatel on kromatofoorides valguskehakesed – pürenoidid, mille ümber ladestuvad varuained tärklise või selle lähedase süsivesiniku kujul. Peale tärklise võivad varuainetena ladestuda õlid, lipoproteiid leukosiin, valk volutiin. Paljunemine. Vetikatel esinevad kõik paljunemistüübid: vegetatiivne, sugutu ja suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub üherakulistel vetikatel raku, koloonialistel – koloonia jagunemise teel, paljurakulistel
kestaga, mis koosneb tselluloosist ja pektiinainetest. Rakukest on tihti väljastpoolt kaetud või inkrusteeritud ränidioksiidiga. Tsütoplasma täidab kogu rakku või paikneb seinmiselt. Esineb üks suur või mitu väikest vakuooli rakumahlaga. Rakus on üks või mitu tuuma ja pigmente sisaldavaid kromatofoore. Kromatofooride kuju on mitmesugune: plaatjas, spiraalne, lintjas, karikjas, võrkjas, tähtjas jne., mis on vetikate määramisel tähtis tunnus. Mõnedel vetikatel on kromatofoorides valguskehakesed pürenoidid, mille ümber ladestuvad varuained tärklise või selle lähedase süsivesiniku kujul. Peale tärklise võivad varuainetena ladestuda õlid, lipoproteiid leukosiin, valk volutiin. Paljunemine. Vetikatel esinevad kõik paljunemistüübid: vegetatiivne, sugutu ja suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub üherakulistel vetikatel raku, koloonialistel koloonia jagunemise teel, paljurakulistel talluse tükkide, vahel aga spetsiaalsete
kestaga, mis koosneb tselluloosist ja pektiinainetest. Rakukest on tihti väljastpoolt kaetud või inkrusteeritud ränidioksiidiga. Tsütoplasma täidab kogu rakku või paikneb seinmiselt. Esineb üks suur või mitu väikest vakuooli rakumahlaga. Rakus on üks või mitu tuuma ja pigmente sisaldavaid kromatofoore. Kromatofooride kuju on mitmesugune: plaatjas, spiraalne, lintjas, karikjas, võrkjas, tähtjas jne., mis on vetikate määramisel tähtis tunnus. Mõnedel vetikatel on kromatofoorides valguskehakesed pürenoidid, mille ümber ladestuvad varuained tärklise või selle lähedase süsivesiniku kujul. Peale tärklise võivad varuainetena ladestuda õlid, lipoproteiid leukosiin, valk volutiin. Paljunemine. Vetikatel esinevad kõik paljunemistüübid: vegetatiivne, sugutu ja suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub üherakulistel vetikatel raku, koloonialistel koloonia jagunemise teel, paljurakulistel talluse tükkide, vahel aga spetsiaalsete
annaabi.ee 
