leitud väga vanu koopamaale. seega toimub tihe vaidlus sel teemal, kus on toimunud eesimesesd maalimised. sel ajal oli kunstiks vaid värvidega mängimine. jahiti bumerangidega. euroopa vaimad kunstiteosed, on tarbekunsti alla kuuluvad ehted, mida on leitud arvukalt vahemere piirkonnast (karbid+pael jne.). selliseid merekarbitükke on leitud tohutult ja vanuseks pakutakse kuni 40 000 aastat. euroopa homo sapiensi nimetatakse kromanjooni koopa järgi kromanjoonlasteks. nad jõuavad euroopasse 40 000 aastat tagasi. 30 000 aastat tagasi, kaovad viimased neanderatallased euroopast ja maalt, nad tapeti kromanjoonlsate poolt. probleemiks osutus neile nende aeglane mõistus, homo sapiensi aju oli palju suurem ja keerulisema ajuehitusega. neandertallalne ei osanud naerda, puudusid vastavad lihased. paleoliitikumi kunsti peaosa moodustavad euroopast leitud koopamaalingud, tuli jääaeg. inimesed taandusid koobastesse, jääkilp ulatus pariisini
Neid esimesi kujutisi peetakse tänapäeval kunstiks. Nende kujutiste valmimise aeg jääb vanema kiviaja ( ehk paleoliitikumi ) hilisemasse ajajärkku. Kuid enne seda ajajärku oli toimunud ini- meste eellaste väga pikk areng. Inimeste eellased olid hakanud kõndima kahel jalal umbes 4 miljonit aastat tagasi. Kuid esimesed algelised tööriistad ilmusid umbes 2 miljonit aastat tagasi. Tänapäeva inimesega sarnased olendid elasid juba nooremas paleoliitikumis. Neid nimetatakse kromanjoonlasteks, keda liigitatakse tänapäeva inimesega täpselt samasugusesse bioloogilisse liiki homo sapiens sapiens. Nende ajutegevus ja ka keeleoskus sarnanesid tänapäeva 16 inimesega. Keele kasutamisel peab mõistma sümbolite tähendusi. Need aga erinevad loomade signaalidest. Kuid sümbolite tähendused tekivad just kultuuris eneses. Maailma paremaks mõistmiseks võimaldabki just keelekasutus. Keel võimaldab infor- matsiooni vahetada üsna
Neid esimesi kujutisi peetakse tänapäeval kunstiks. Nende kujutiste valmimise aeg jääb vanema kiviaja ( ehk paleoliitikumi ) hilisemasse ajajärkku. Kuid enne seda ajajärku oli toimunud ini- meste eellaste väga pikk areng. Inimeste eellased olid hakanud kõndima kahel jalal umbes 4 miljonit aastat tagasi. Kuid esimesed algelised tööriistad ilmusid umbes 2 miljonit aastat tagasi. Tänapäeva ini- mesega sarnased olendid elasid juba nooremas paleoliitikumis. Neid nimetatakse kromanjoonlasteks, keda liigitatakse tänapäeva inimesega täpselt samasugusesse bioloogilisse liiki homo sapiens sapiens. Nende ajutegevus ja ka keeleoskus sarnanesid tänapäeva inimesega. Keele kasutamisel peab mõistma sümbolite tähendusi. Need aga erinevad loomade signaalidest. Kuid sümbolite tähendused tekivad just kultuuris eneses. Maailma paremaks mõistmiseks võimaldabki just keelekasutus. Keel võimaldab infor- matsiooni vahetada üsna rikkalikult ja erivarjunditega
Nende kujutiste valmimise aeg jääb vanema kiviaja ( ehk paleoliitikumi ) hilisemasse ajajärkku. Kuid enne seda ajajärku oli toimunud ini- meste eellaste väga pikk areng. Inimeste eellased olid hakanud kõndima kahel jalal umbes 4 miljonit aastat tagasi. Kuid esimesed algelised tööriistad ilmusid umbes 2 miljonit aastat tagasi. Tänapäeva inimesega sarnased olendid elasid juba nooremas paleoliitikumis. Neid 16 nimetatakse kromanjoonlasteks, keda liigitatakse tänapäeva inimesega täpselt samasugusesse bioloogilisse liiki – homo sapiens sapiens. Nende ajutegevus ja ka keeleoskus sarnanesid tänapäeva inimesega. Keele kasutamisel peab mõistma sümbolite tähendusi. Need aga erinevad loomade signaalidest. Kuid sümbolite tähendused tekivad just kultuuris eneses. Maailma paremaks mõistmiseks võimaldabki just keelekasutus. Keel võimaldab infor- matsiooni vahetada üsna rikkalikult ja erivarjunditega
annaabi.ee 
