paremalt ülalt vasakule alla jaaltereeritud keeled vasakult ülalt paremale alla. Seda võib võrrelda klahvide paigutusega klaveri klaviatuuril (mustad ja valged klahvid). Kromaatilisi kandleid valmistas Tallinna Klaverivabrik alates 1950ndatest kuni 1990ndate aastateni. Need kandled on 46 keelega. Praegu on võimalik tellida kromaatilisi kandleid Soomest või eesti kandlemeistritelt. Uuematel Soomest pärit kanneldel võib olla kuni 50 keelt. Kromaatilisele kandlele on kirjutanud muusikat Anti Marguste, Ants Sõber, Gennadi Taniel, Lembit Veevo, Aarne Männik, Mirjam Tally, Lauri Jõeleht, Märt-Matis Lill, Tatjana Kozlova, Kristjan Kõrver jt. Eestis on kromaatilist kannelt võimalik erialana õppida mitmes lastemuusikakoolis, aga ka Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
seotud spektri elektromagnetlaine pikkusega.Neid on võimalik mõõta ja nende mõõtühik on nanomeeter. Heledus on värvi pinna võime temale langevaid kiiri suunata ja suuremal või vähemal määral peegeldada. Valguse suurema peegelduse korral tajume pinda heledamana, vähem peegelduse korral tumedamana. See omadus on kõigil ühine, nii kromaatilistele kui akromaatilistele värvidele, setõttu saab mistahes pinduheleduselt omavahel võrrelda. Igale kromaatilisele värvusele on võimalik leida võrdse heledusega akromaatiline värvus. Heleduse määramiseks kasutatakse nn. halli skaalat. See koosneb akromaatiliste värvuste näidisest, mis algab sügavmustaga, lähevad järk järgult üle tumehalliks, halliks, helehalliks ja lõpevad peaaegu valgega. Värv muutub tumedaks musta lisamisel. Kui värvitoonile on musta lisatud liiga palju, siis pole värvitoon enam eristatav. Kõrvuti asetsevad värvid moodustavad värvikoosluse ehk
elektromagnetlaine pikkusega.Neid on võimalik mõõta ja nende mõõtühik on nanomeeter. Heledus ja tumedus Heledus on värvi pinna võime temale langevaid kiiri suunata ja suuremal või vähemal määral peegeldada. Valguse suurema peegelduse korral tajume pinda heledamana, vähem peegelduse korral tumedamana. See omadus on kõigil ühine, nii kromaatilistele kui akromaatilistele värvidele, setõttu saab mistahes pinduheleduselt omavahel võrrelda. Igale kromaatilisele värvusele on võimalik leida võrdse heledusega akromaatiline värvus. Heleduse määramiseks kasutatakse nn. halli skaalat. See koosneb akromaatiliste värvuste näidisest, mis algab sügavmustaga, lähevad järk järgult üle tumehalliks, halliks, helehalliks ja lõpevad peaaegu valgega. Värv muutub tumedaks musta lisamisel. Kui värvitoonile on musta lisatud liiga palju, siis pole värvitoon enam eristatav. Küllastus
Murdumispiirkonna profiili muutumisega saab disperisiooni miinimumkohta nihutada 1550nm piirkonda,kus on kvartsklaasi sumbuvuse miinimum. Sellised kiud on ITU-TG 655. Soovituse kohaselt kiud (madala disperisiooniga 1550nm-l) ja tavaline disperisioonikihiga kiud (DS). Kromaatiline disperisioon on kiu kui materjali omadus, ega selle väärtus muutu oluliselt installatsiooniprotsessi ega kasutuse ajal. b) Polarisatsioonioleku disperisioon Ühe laine kius esineb kromaatilisele disperisioonile lisaks teine disperisiooni olek: polarisatsioonioleku disperisioon.See disperisiooni liik sõltub sellet,et valgus kulgeb ühe laine kius kahel eri polarisatsiooni viisil. Eri polarisatsiooni kujul kulgevad valguskiire komponentidel (koostisosadel) on natukene erinevad kiirused, mida me näeme kulgemisaja erinevusena ehk disperisioonina. Ideaalselt ringikujulises ja ilma pingeteta kius eripolatisatsiooni kujul kulgevatel komponentidel oleks sama kiirus
annaabi.ee 
