usutavalt olgu see siis külamutt, poisiklutt, noor neiu või hoopis lits. Minu jaoks oli see hämmastav, kuidas üks näitleja oma jõu ja karismaga nii lühikese ajaga nii palju erinevaid emotsioone vaatajas tekitas. Ta oli tohutult avatud ning tutvustas meile oma elu, ka kõige intiimsemaid hetki. Saime aimu tema hirmudest ja läbielamistest, millest ilmselt kõige rohkem mõju avaldas Helle isa surm. Etenduse alguses rääkis näitleja muinasjutu Krokodillist ja kurjast Hundist, kes Punamütsikest ning tema pere süüa tahtsid, kuid olles isa ära söönud, otsustasid lahkuda, sest punamütsike ning ta ema olid nende tuttavad. Sel korral naeris publik kaasa, kuid teisel korral, kui Helle näidendi lõpus sama muinasjuttu rääkis, oli saalis haudvaikus-saadi aru, et Hunt ja Krokodill olid tegelikult punased, kes isa maha lasid. Südamesse läks ka stseen, kus Helle kujutas end kui Hämarikku, kes oli armunud Koitu
nägi viirastust. Rokki tõestuseks oli see, et kuhu siis tema naine kadunud on. Agendid läksid kohale, vaatsid kõikjal ringi, kuid kedagi polnud. Ainult triiphoone (kus kambrid olid) sisises hirmuäratavalt. Vaadates sisse, nägid nad seal väga paljusid hiigelruuri madusid. Agendid tulistasid neid tulutult. Taganedes ründas Polaitist (üks agentidest) nelja kõvera jala, päratu koonu ja ogalise sabaga pruunikasroheline raevunud peleteis (midagi krokodillist saadut). Polaitis suri kohutavate haavade kätte, kuigi ´st´sukin kroko tappis. Too üritas põgeneda, kuid üks järjekordne madu tappis ka tema. 10. Peatükk Katastroof Ajalehe "Izvestija" toimetusse ilmus teadaanne: "Grat´sovka, Smolenski kubermang. Maakonda on ilmunud hobuse kasvu kana, mis lööb takka üles nagu täkk. Saba asemel on tal kodanliku daamikese suled." Ladujad hakkasid selle peale ainult narema, väitsid, et see purjus inimese jutt ja jätsid selle kõrvale.
ajal tegevust. Näiteks üks jutuke on selline, kus laps peab avama uksed. Teises jutus on peaaegu iga lause järel tegevus, mida laps peab tegema. Ühe loo peab täiskasvanu piltide järgi ise jutustama või siis laps ise tegema seda. Teksti seal ei ole üldse. 3. Millest raamat räägib? Raamatus on viis erinevat jutukest. Esimene lugu tibust, kes otsib sõpru. Teine lugu karust, kes õppis ujuma. Kolmas on piltide järgi jutustamine. Neljas krokodillist, kes otsis süüa. Leidis tibud, kelle ta ära sõi. Lõpus astub talle peale elevant, mistõttu krokodill läheb lapikuks ja tibud hüppavad ta kõhust välja. Viies jutt on hundist ja põrsakeste perest. Hunt tahab tuppa. Aga põrsad ei lase. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Raamatu sisu on arusaadav ja õpetlik. Laps õpib selle raamatu kaudu kuulama, jutustama ja jutu kuulamise ajal tegema liigutusi. 5
Miski mõtleb ja eeldab juba enne mitteteadmise konstateerimist. Kujutletav on ka olukord, kus keegi või miski teab, et ta teab. Näiteks, kui subjekt (või Lacan) kaldakividesse kinni jookseb ja kõhunaha ära kriimustab. Arvata võib, et näiteks krokodilli ilmumine teravdab selle või tolle minateadvuse ühtsust veelgi ja annab ka väga konkreetseid tähendusi nähtustele nagu krokodill, elu ja kallas ehk kuiv maa. Valuaistingut (ja teadmist krokodillist) ei saa siis sugugi nõrgemaks argumendiks pidada kui voolamise aistingut. Barthes, Roland 2000 Semiootiline seiklus Vikerkaar 1 Barthes, Roland 1998 Autori surm Looming 12/ 1851 1855 Herkel; Andres Autorit otsides Looming 12 Foucault 2000 Mis on autor Vikerkaar 11 12 Krull, Hasso 1992 Poststrukturalistlikud meetodid kirjanduse käsitlemisel Vikerkaar, numbrid 4 11
annaabi.ee 
