vahendiga. Vajalikud tööriistad: Kellu Rihtlatt Mördi amber Hõõruti Krohvimise järjekord Krihvimist alustatakse laest ja tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole. Pärast karniiside tõmbamist ja nurkade krohvimist kantakse lakke ja nurkadesse koos seinte ülemise osaga viimistluskiht ning hõõrutakse siledaks. Siis viimistletakse aknaavade ja piidvahede ülemised osad. Koristatakse töölavad ja töö jätkub seinte alumiste osade krohvimisega. Kui karniise ei ole, viimistletakse kohe lagi puhtalt. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kanatkse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t. kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul, kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. See annab krohvile monoliitsuse
ripplagedes. Sarruseid kasutatakse raudbetooni sees. 5. Krohvimise järjekord? - Krohvimist alustatakse laest ja tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole. Pärast karniiside tõmbamist ja nurkade krohvimist kantakse lakke ja nurkadesse koos seinte ülemise osaga viimistluskiht ning hõõrutakse siledaks. Siis viimistletakse aknaavade ja piidavahede ülemised osad. Koristatakse töölavad ja töö jätkub seinte alumiste osade krohvimisega. Kui karniise ei ole, viimistletakse kohe lagi puhtalt. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kantakse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada
Ehitusviimistlus VK14 4. Krohvimistööd Krohvimise järjekord Krohvimist alustatakse laest ja tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole. Pärast karniiside tõmbamist ja nurkade krohvimist kantakse lakke ja nurkadesse koos seinte ülemise osaga viimistluskiht ning hõõrutakse siledaks. Siis viimistletakse aknaavade ja piidavahede ülemised osad. Koristatakse töölavad ja töö jätkub seinte alumiste osade krohvimisega. Kui karniise ei ole, viimistletakse kohe lagi puhtalt. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kantakse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. See
Üheks puidu, kui konstruktsioonmaterjali puuduseks võib lugeda tema suhteliselt kerget süttivust ja põlevust. Erinevate puiduliikide tulepüsivus on toodud tabelis 1.2. Tabel 1.2 Puiduliikide tulepüsivus Klass Puiduliik Püsivad Tamm, lehis Keskmiselt püsivad Valge pöök, kask, saar Mittepüsivad Mänd, kuusk, haab, lepp, pöök Tabelist järeldub, et enamus tootmises suurt tähtsust omavatest puiduliikidest ole tulepüsivad. Rahuldav tulepüsivus saavutatakse puidust ehitiste krohvimisega, pindade pealistamisega lehtmetalliga ja pindade katmisega laki või värviga, mis sisaldavad tulekindlaid komponente. Kõige usaldusväärsem puidu tulepüsivus saavutatakse puidu immutamisel tulekindlate immutusainetega, mida nimetatakse antipüreenideks. Antipüreenid võib kanda puidu pinnale või kasutada immutusmeetodit, mis tagab antipüreeni viimise sügavale materjalisse. Tavalisemad antipüreenid on ammooniumfosfaat, ammooniumsulfaat, booraks ja boorhape. PUIDUKAITSEVAHENDID 4
Krohvitööd Välisnurga tegemine *Välisnurgad viimistletakse samaaegselt seinte krohvimisega teravnurksetena või faasituna. Faasituna tehtud nurgad on vigastustele vastupidavamad. *Eemaldada varempaigaldatud juhtlaua juba viimistletud pinnalt kergelt koputades ja paigaldada selle teisele küljele. *Juhtklauaserva järgi tuleb nurgale määrida mörti ja siis siledaks hõõruda. *Juhtlaud eemaldadakse ja parandatakse vead; *Niisutada nurka ja hõõrukit kergelt edasi-tagasi liigutades teha kumenurk;
Poorid on suletud, kuid poorid võivad olla omavahel ühenduses mikropragude kaudu. Tsemendikivi, mis täidab punktidena üksikuid graanuleid, ei täida aga terade vahelist tühiruumi ning seda nimetatakse ka poorideväliseks ruumalaks, mille suurus sõltub kergkruusa fraktsioonist ja mahukaalust. Näiteks Fibo 3 plokkidel on poorideväline ruumala ca 30% ja seetõttu on soovitav müüritise välispind läbipuhumise vältimiseks tihendada kas pahteldamise või krohvimisega. Eriti oluline on teha krohvitööd ukse- ja aknapaledel ning seda soovitavalt enne lengide paigaldamist. Külmakindlus Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Külmumise korral on niiskusel piisavalt ruumi jääkristallide tekkimiseks. Plokid dreenivad vaba vett, sest poorideväline ruumala on läbitav ja kapillaarselt mitteimav ning sisemine pooride ruumala on suletud. See teeb plokid külmakindlaks tingimusel,
1. SISSEJUHATUS Üheks puidu, kui konstruktsioonmaterjali puuduseks võib lugeda tema suhteliselt kerget süttivust ja põlevust. Puiduliikide tulepüsivus Klass Puiduliik Püsivad Tamm, lehis Keskmiselt püsivad Valge pöök, kask, saar Mittepüsivad Mänd, kuusk, haab, lepp, pöök Rahuldav tulepüsivus saavutatakse puidust ehitiste krohvimisega, pindade pealistamisega lehtmetalliga ja pindade katmisega laki või värviga, mis sisaldavad tulekindlaid komponente. Kõige usaldusväärsem puidu tulepüsivus saavutatakse puidu immutamisel tulekindlate immutusainetega, mida nimetatakse antipüreenideks. Antipüreenid võib kanda puidu pinnale või kasutada immutusmeetodit, mis tagab antipüreeni viimise sügavale materjalisse. Tavalisemad antipüreenid on ammooniumfosfaat, ammooniumsulfaat, booraks ja boorhape. Puidu tulekaitse
2 4 6 8 1. Niisutame 8-10 tundi kuivanud täitekihi veega 2. 2-3 cm paksuse kihi kanname esimesele haardealale 3. metallhöörutiga tõmbame sellele kohe 0,5-1 mm kihi 4. järjekorras viimistleme teised haardealad 5. jätkukohad tuleb parandada pahtlilabidaga 6. joonlaua abil viimistletakse avaküljed ja välisnurgad Vlisnurga tegemine: Valisnurgad viimistletakse samaaegselt seinte krohvimisega samuti teravnurkadena või faasituna, faasituna tehtud nurgad on vigastustele vastupidavamad ja neid tehakse avakülgedele, sest seal on just vaja vastupidavust 1. eemaldame varem paigaldatud juhtlaua juba viimistletud pinnalt kergelt koputades ja paigaldame selle teisele küljele 2. juhtlaua serva järgi tuleb nurgale määrida mörti ja siis heledaks hööruda 3. juhtaud eemaldatakse ja parandatakse vead 4
moodustaks kinnise kontuuri, vajadusel tuleb moodustada ühes tugevdatavas ristlõikes mitu kinnist kontuuri tugevdusraudadega. Korrosiooni kaitseks krohvitakse metallsärk tavaliselt tsementkrohviga, rõhutame veel kord, et püstraudade aluse täitmine tsementmördiga tuleb teha eraldi. Põikraudade maksimaalne samm ei tohiks olla üle 50 cm. Raudbetoonsärk on üldiselt efektiivsem kui metallsärk kuna betooni valamine ümber konstruktsiooni kindlustab tema tiheda liibumise. Tugevdus võrgule krohvimisega tehakse vähekoormatud elementide puhul. Tugevdatav konstruktsioon mähitakse metallvõrgu sisse ja krohvitakse tsementkrohviga. Metallvõrk peab olema tehtud ristvarrastest (traadist). 16. Pingejaotus müüris (skeemid), konstruktsiooni arvutuslik skeem koondatud jõu puhul Üldsätted Pingejaotus elastses poolruumis koondatud koormuse all on lahendatud I.Boussinesq'i poolt möödunud sajandil. Vaatleme situatsiooni, kui jõud on rakendatud poolruumile
et tugevdusrauad oleksid betooni. Raketis tehakse 1... Elastsusteooria lahend on sirgjoonelised ja moodustaks 1,5 m järkudena mööda ligikaudu järgmine kinnise kontuuri, vajadusel elemendi kõrgust. Maksimaalne tõmbepinge tuleb moodustada ühes Tugevdamine võrgule müüritises.b = a(1,75² tugevdatavas ristlõikes mitu krohvimisega kasutatakse 2,75 1,25) Pragude kinnist kontuuri vähekoormatud elementide tekkimise vältimiseks tuleks tugevdusraudadega. puhul. Tugevdatav pingestatud ala armeerida Korrosiooni kaitseks konstruktsioon mähitakse võrkudega. Joonis krohvitakse metallsärk metallvõrgu sisse ja tõmbepinged seinas. tavaliselt tsementkrohviga, krohvitakse