muinasjutte", mis ilmus 1847 Mikkelis . Juba läinud sajandil jõudsid eesti keelde Matthias Johann Eiseni vahenduses "Kalevala" esimene eestindus ja ka Aleksis Kivi näidend "Öö ja päev", mida 1884. aastal mängiti Tartu "Vanemuise" laval. Eesti kirjanduse soomendustest olid selsamal perioodil märkimisväärsemad Lydia Koidula jutustus "Ojamölder ja temma minnia", Eduard Bornhöhe "Tasuja", Lilli Suburgi "Liina" ja Kaarle Krohni koostatud "Eesti muinasjutud ja muistendid". Käesoleva sajandi alguses saavad Eestis soome kirjanikest kõige tõlgitavamateks Juhani Aho ja Aino Kallas.Aga populaarsed olid sajandi alguses mitme oma eestindatud teosega ka Minna Canth, Johannes Linnankoski ja Eino Leino. Eduard Vilde esindas kunstiväärtuslikuma eesti kirjanduse levikut ka soome keeles. 1920–30ndail aastail hakati avaldama iseseisva Eesti Vabariigi päevil soome kirjandust. Neil aastal
Sel ajal olid Rootsi ja Venemaa pidevas sõjaseisus. Arvatakse, et üheksa roosi tähistavad üheksat ajaloolist Soome provintsi, aga rooside arv on aja jooksul erinenud ning ei oma provintsidega ühisust. Hümn- Maamme( Meie Maa) Hümni muusika autor on saksa immigrant Fredrik Pacius 1848 ja rootsikeelsete sõnade autorJohan Ludvig Runeberg. Ametliku soome tõlke autoriks peetakse Paavo Cajanderi (1889), tegelikult aga põhineb esimese ja viimase salmi tõlge Julius Krohni tõlkel (1867). Laul esitati esimest korda 13. mail 1848 Helsingis. Samal aastal ilmusid laulu sõnad ka trükis, kuid nad olid kirjutatud juba 1846. Hümnis on 11 salmi, kuid tavaliselt esitatakse vaid esimene ja viimane salm. 33.Administratiivne jaotus. Ajaloolised maakonnad. Lapimaa, Kainuu, Põhjanmaa, Savo, Karjala, Satakunta, Varstinais soome, Uusimaa 34.Ahvenamaa. Rohkem kui 6500 saarest koosnev saarestik Läänemeres, mis moodustab omavalitsusliku Ahvenamaa maakonna.
eest auhinna ja pääses avalikkuse ette. Neli aastat hiljem ilmus ta jälle kirjandusse: kahe teose ja nimega Aleksis Kivi Aleksis Kivi Alexis Stenvall (1834-72), luuletajanimega Aleksis Kivi sündis Nurmijärvel. Ülikooliõpingud (1859 65) ei viinud lõpueksamiteni, aga tõid tutvusringkonda oma aja keskseid kultuuritegelasi. Kivi toetasid Snellmann, Lönnrot, Cygnaeus, Julius Krohni isa kandis Kivi õpingukulusid. Sellest hoolimata oli puudus Kivi alaline külaline, 1870 paigutati vaimuhaiglasse, 1872 suri venna juures Tuusulas. Kivi loomisaeg kestis vaid mõne aasta, 1864-71. Nende aastate jooksul sündis 12 näidendit, luulekogu ja suur romaan. Kirjanikutööd raskendas asjaolu, et puudus juhendav ja toetav traditsioon, luuletajana valis Kivi teise tee kui tema kaasaegsed, proosakirjanikuna ei olnud ühtegi kodumaist eeskuju.
Kaarle Krohn 1903 "Kalevalan Runouden Historia". Lahatakse väga põhjalikult seda loomislugu. Tsiteeris ka eesti keelest. Võrdleb erinevaid versioone, kuna karjala ja ingeri versioonides on tegemist veelindudega ja munad munetakse mätastele. Meenutab kaugemaid soome-ugri müüte. Enn Haabsaar arvab, et see ongi üks sama lugu. 1932 avaldab Krohn veel ühe raamatu. Krohn arvas, et see on skemaatiline algversioon, kõik teised versioonid on selle töötlused... Hiljem on see Krohni idee kõrvale pandud. Ülo Valk 1993 Vikerkaar 2-3: Kui usk algmunasse on üldine, siis on see nii Vaikse ookeani saartel. Hawai saared tekkinud munakoorest, mille kuninglik lind merre munes. jne... Munastloomise müteem ühenenud ürgolendi kehast loomise müteemiga. Valku meelest Lõunamere saarte lugudel palju sarnast Läänemeresoome lugudega. Ei ole unustatud lindu. Ürgmeri, inimesed sünnivad munast. Kõik muu on olemas, ainult päikest pole. Mingi oluline mõte, kuula lindistust
annaabi.ee 
