Pinna konarnused haakuvad ja takistavad liikumist. Hõõrdejõud tekitab liikumist, kui ka soodustab seeda . Liigitatakse: *Seisuhõõre-paigalseisvate kehade v ahel, aitab kaasa liikuma hakkamisele ja liikumissuuna muutumisele. Väikene-minema ei vea kurvis, kui auto keerab rattad risti siis uue suuna aitab võtta seisuhõõre ratta ja tee vahel *Liugehõõre Sõltub: 1) rõhumisjõust ( mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem hõõrdejõud) 2)pinna karedusest (mida krobelisem pind, seda suurem hõõrdejõud -> suvised ja talvised saapad 3) materjalidest mis hõõruvad *veehõõre: (väiksem, kui liig 10-100X) ratas(palgid alla) *Takistusjõud: tekib keha liikumisel gaasis või vedelikus ( või erinevate vedelike gaaside omavahelises liikumises) Takistusjõud = kiiruse2(ruuduga) 'ga *4 = *2
Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma. Hõõrdejõud ehk hõõre on jõud, mis takistab või pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist . Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad. Hõõrdejõud on alati suunatud liikumisele vastu ning mida krobelisem on pind, seda suurem on hõõrdejõud. · Hõõrdumise kaks peamist põhjust on pindade ebatasasused ja aineosakeste vaheline tõmbejõud. 2)Mis on jõud? Tema ühik · Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju. Jõul on kindel tugevus (intensiivsus) ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt)
Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma, sest hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad, mida krobelisem on pind, seda suurem on hõõrdejõud (kõikide kehade pinnad on tegelikult konarlikud). Hõõrdumise kaks peamist põhjust on pindade ebatasasused ja aineosakeste vaheline tõmbejõud. Hõõrdejõul on mitmeid liike: seisuhõõrdejõud ja liugehõõrdejõud ning võimalik on ka veerehõõrdumine. Seisuhõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist. Kui keha on kaldpinnal paigal, hoiab teda sellises asendis hõõrdejõud, sest kui hõõrdejõudu ei oleks,
Tekib kaa pooluste ümbruses polaaröö ja polaarpäev. Ekvaator saab enamvähem võrdse koguse kiirgust. ILMAKAARDI ISELOOMUSTAMINE KLIIMADIAGRAMMI KIRJELDAMINE Kliima kujunemine Kindlad tegurid: Maa kaugus Päikesest, maa kuju ja mass, pöörlemistelje kaldenurk, Maa asend Päikesesüsteemis. Mingi koha kliimat kujundavad kliimategurid: 1. Päikesekiirgus – mida suurem nurk, seda soojem, mida suurem hulk, seda soojem 2. Aluspinna iseloom – mida krobelisem ja tumedam, seda paremini neelab päikesekiirgust. 3. Õhuringlus – madal või kõrgrõhkkond vms Üldine õhuringlus 1. Õhuringlus ekvaatori ja 30. laiuste vahel. Õhk hakkab ekvaatoril tõusma ning kõrgemale jõudes see jahtub. Jõudes 30. Laiusteini tekivad laskuvad õhuvoolud
on sellised, mis on kohe kasutusvalmis. Olemuselt on nad värvid nagu värvid ikka, kuid erinevus tavavärvidest seisneb nende koostises. Nimelt on struktuurvärvide koostises suuremad terakesed ehk täiteaine osakesed. Just nende terade suurusest sõltub hilisem tekstuuri kõrgus ja teravus. Seda, et struktuur on teistsugune, on näha ka silmaga, sest mida suuremad on terad, seda paksem on värv ja krobelisem lõpptulemus. Ainsaks puuduseks struktuurvärvil võib tunduda tema üsna kõrge hind. Aga teda kantakse pinnale vaid üks kiht ja värvi kulub seejuures mitte väga palju ning tulemus on ilus ja vastupidav, nii et lõpptulemuseks võib olle isegi kokkuhoid. Enne pinna katmist struktuurivärviga tuleb see ette valmistada. Selleks tuleb vana lahtine pinnakate eemalda pahtlilabidaga ja siis töödelda liivapaberiga. Kui
11 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Pomelo Pärit Iisraelist ning on saadud pompelmuusi ja greibi ristamisel seega välimuselt meenutavad kõige rohkem greipi. Vili on pirnikujuline või tipust ümaralt teravnev. Roheline, kollane või roosa kest on paks ja kergesti eemaldatav. Vilja tuleb valida koore järgi, mida kleepuvam ja krobelisem, seda maitsvam. Greibist vähem mahlane, stimuleerib söögiisu. Võib lisada puu- või juurviljasalatitele, suhkrustada või pressida mahlaks. Sobib ka kookide katteks. Sisaldab rikkalikult C vitamiini ja kaaliumi. Pomerants Kasvatatakse kõigis Kagu-Aasia, Vahemeremaades, Kesk- ja Lõuna Ameerikas, Kariibimere saartel. Hea pomerantsikoor on oranz, valge sisepinnaga, jahvatatult kollakas. Väikse apelsinitaolise ereda oranzikas-punase vilja liha on mõrkjashapu
11 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Pomelo Pärit Iisraelist ning on saadud pompelmuusi ja greibi ristamisel seega välimuselt meenutavad kõige rohkem greipi. Vili on pirnikujuline või tipust ümaralt teravnev. Roheline, kollane või roosa kest on paks ja kergesti eemaldatav. Vilja tuleb valida koore järgi, mida kleepuvam ja krobelisem, seda maitsvam. Greibist vähem mahlane, stimuleerib söögiisu. Võib lisada puu- või juurviljasalatitele, suhkrustada või pressida mahlaks. Sobib ka kookide katteks. Sisaldab rikkalikult C vitamiini ja kaaliumi. Pomerants Kasvatatakse kõigis Kagu-Aasia, Vahemeremaades, Kesk- ja Lõuna Ameerikas, Kariibimere saartel. Hea pomerantsikoor on oranz, valge sisepinnaga, jahvatatult kollakas. Väikse apelsinitaolise ereda oranzikas-punase vilja liha on mõrkjashapu
Liivaterade suurus võib olla 0,125 - 4.0 mm või 0,14 5,0 mm. Tsemendi kulu sõltub liiva mitmekesisusest mida mitmekesisem on liiv, seda vähem kulub tsementi. Esimeses ja teises pudelis on betoonitöödeks sobiv liiv. Test on sooritatud 3%NaOH vesilahusega. 20 3. Jämedateraline täiteaine Jämedateraline täiteaine on killustik või kruus. Analoogselt liivaga: mida krobelisem on killustiku või kruusa terade pind, seda paremini haakub tsement nende külge. Eestis on kasutusel lubjakivi-, graniit- ja dolomiitkillustik. Esimene neist on kõige populaarsem. Killustikku jagatakse jämeduse järgi erinevatesse fraktsioonidesse: 5-10 mm, 10-20 mm, 20-40 mm ja 40-70 mm. Killustiku saab tihedamaks kui segada erinevad rühmad kokku. Killustiku paksus ei tohi olla suurem, kui sarruste vahe ja 1/3 valatava betooni paksusest
annaabi.ee 
