üleminek sihikindlale kujutise määratlemisele. Omal ajal on W .Krötzsch pööranud tähelepanu sellele, et selline üleminek on seotud järkjärgulise edasiliikumisega asjadele nimetuse andmisel. Esmalt see eelneb kujutisele nimetuse andmisele, seejärel toimib üheaegselt ning viimaks ennetab seda. Sellisel moel areneb soov kujutleda midagi konkreetset ( W .Krötzsch, 1917 ). Teised uurijad viivad sellesse skeemi mõningaid täpsustusi ja täiendusi. Nad osutavad, et juhuslike kritselduste ja teadliku joonistamise vahel on ka vaheetapp, kus laps joonistab, tundes rõõmu kritselduste tegemisest, hiljem assotsieerib need kritseldused mõne esemega ja teeb sinna ka teadlikke täiendusi ( nt. jalad ). Kirjanduses on toodud näiteid kavatsuste püsimatusest lastel, kes on üleminekul sihiteadlikule kujutamisele. Laps on otsustanud joonistada kassi. Ta kannab paberile mõned jooned, mis kutsusid esile assotsiatsiooni torniga ja joonistabki torni edasi. Hiljem lisab
tal mängida ainult ühe sõrmega. Kui klient on saavutanud vabaduse ning tundub, et antud harjutus on juba lihtne, võib minna keerulisemaks. Läbi samm-sammult edasi liikumise saame kindlustada, et ei hirmuta klienti ära, ning loovuse seisukohalt tähtis turvatunne säilub. Sama kehtib ka visuaalkunsti kasutades- enne, kui kohe lasta näiteks luua suurt kunstitööd, võiks kliendile anda võimalus võtta väike samm ja näiteks alustada kritselduste tegemistest ning nendest kujundite leidmisest. Väikeste ja turvaliste sammudega liikumine viib välja suurte saavutusteni. Kui harjutamine on piisavalt vilja kandnud, on tähtis, et kliendil oleks vabadust ise otsustada. Selles staadiumis ei peaks terapeut enam juhtnööre andma. Tänu pidevale motiveerimisele, julgustamisele ning suunamisele on klient ise võimeline uusi ideid genereerima ning neid ellu viima. Lisaks on tähtis ka "aja maha võtmise" oskus
esimesed pähetulevad sõnad. Kuna teoreetiline taust oli sama, siis kunst ja kirjandus sageli ka segunesid: a) luuletekste maaliti lõuendile b) pildiallkirjadele p öörati suurt tähelepanu. 1920. aastate lõpul oli sürrealis mis väike kriis tekkisid isiklikud vastuolud, lisaks hakkas psüühilise automatismi m e etod am m endu ma. Just sel ajal hakati rohke m tähelepanu pööra ma unenägudele ja vai muhaigetele. Kritselduste ja abstraktsete vor mide ase m el hakkavad tule ma täpselt, akadee miliselt maalitud ese m ed Sürrealis mi kuulsai m esindaja kunstis on hispaanlane Salvador Dali. Kunstnikuna oli varaküps, juba 12aastasena proovis läbi kõik m o odsad voolud. Dali väitis, et maalib unenägusid ja hallutsinatsioone. Ni metas o ma loo m e m e etodit paranoiakriitiliseks meetodiks. Dali maalis ka pilte, milles saab näha kahte erinevat kujundit ( } { ). Dali maalis realistlikult, täpselt
Jäsemete asümeetria, ühendamata (seostamata) kehaosad. Kehaosade kujutamine poolikutena. Monstrumite joonistamine. Genitaalide joonistamine. Äng, üldine ebakindlus? Kuidas käsi väriseb. Joonistust viirutatakse, kehaosad viirutatakse. Vaadatakse ka joont. Pinged? Tugev joon. Maapind. Pilvede joonistamine. Arglikkus, endassetõmbumine? Väikesed figuurid, lehe allosas. Jäetakse ära näo elemente. Laste joonistuste areng selle järgi, kuidas ja mida nad joonistavad. Kõige pealt kritselduste periood. Kui laps saab kätte pintsli/pliiatis tõmbab joone. Eesmärk pole kritseldus, vaid saada kontrast. Laste joonistused on kultuuriuniversaalsed. Edasi hakkab laps kasutama diagramme. Enamasti geomeetrilisi kujundeid (vormi aste+ kujutamise aste (3-4)), + ka teisi kujundeid. Siis hakkab ta neid kujundeid omavahel kombineerima. Neits tekib ka terve kogum. Siis saadakse aru, et ta joonistusel on tähendus. Tegelikult on juba kritseldustes tähendus olemas. 4-5a pildi aste.
annaabi.ee 
