avaldati. Tundub, et tänapäeva ajakirjanikud on keskendunudki just negatiivsele, nagu oleks see meie (inimeste) loomuses. Kirjutatakse uudis, mis on küll tõene, aga pole olulise edastaja. Vaadatakse vaid, et oleks provokatiivne. Selle tõestuseks, et eelistatakse kõmulisi ja negatiivseid uudised, räägib fakt, et Eesti ajalehtedest töötas eelmisel aastal kõige suurema kasumiga, kollaseid uudiseid edastav, Õhtuleht. See muudab lugejad kritiseerivaks ja sallimatuks. Inimesed hakkavad mõtlema ja tundma, et ongi õige teise inimese eraelu pahemaid pooli avalikustada, kuulsusi ebasündsates olukordades pildistada ja üleüldse teineteist maha teha. Mõtlete, mida saaks teha, et seda kõike peatada? Lahendusi on mitmeid, kuid kõige efektiivsem oleks ära keelati ajakirjanikel seitse punkti: hirmutav pealkiri väga suures kirjas, kuid uudis ise on lühike, palju põnevaid fotosid ja fantaasiarikkaid joonistusi, olematuid
umbusk, mida ta tundis kirikusaksa vastu, ning siin võib näha teatavat sarnasust omaaegsete jesuiitlike jutlustajate edukusega. Ka eestlaste hulgas kerkis esile usuliselt 8 andekaid isikuid, kes suutsid oma kuulajad viia ekstaasi, tundsid hästi Piiblit ja tõlgendasid seda lihtrahvale hinge mineval moel. Sellistest on tuntuim Haanjast pärit Tallima Paap ühes oma abilise Kusma Jaaniga. Tema jutlused muutusid peagi mõisat ja ametlikku kirikut kritiseerivaks, nii et Paabul oli tõsiseid sekeldusi kohtuvõimudega, kuid amnestia tõttu lahenesid need ilma suurema karistuseta. Niisuguste nähtuste ilmnemise pärast keelustas keisrinna Elizabeth (Jelizaveta Petrovna) 1743. aastal vennastekogudused. Keeld lõdvenes mõnevõrra 1764. aastal, kuid lõplikult kaotati see alles 1817 (Vahtre, 2000). Vennastekoguduse liikumine andis tunnistust algavast üleminekuajast eestlaste vaimses kultuuris
järjest rohkem meesõpetajaid ja ehitustele naistöölisi? Õnneks ei ole seadusesse siiski sisse kirjutatud sookvoote, mis näeksid ette, kui palju naisi või mehi teatud asutuses 45 peaks töötama. See viiks tõenäoliselt olukorra absurdini ning meesõpetajate ja naisehitustööliste järele tekiks väga kiiresti suur nõudlus. Lõpetuseks tahaksin ma öelda, et kuigi eelnev jutt kujunes üsna kritiseerivaks, ei ole ma siiski soolise võrdõiguslikkuse seaduse absoluutne vastane. Tõin lihtsalt välja mõningad punktid, mis mulle seoses selle teemaga pähe tulid. Ent tegelikult on vaja seoses selle seadusega veel palju järele mõelda, palju parandada ja palju korda saata soolise võrdõiguslikkuse edendamisel. Kommentaar soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõule Kahtlemata pärsib sooline diskrimineerimine kogu ühiskonna arengut, mistõttu on
ühiskonda uurida. Sotsioloogia tekkeks sai loodusteaduste ja erinevate poliitiliste juurte olemasolu. Sotsioloogia kui teadus ei ole poliitiliste ringkondadele kunagi südamelähedane olnud, sest ta toob välja ühiskonnas esinevaid kitsaskohti, mis ühiskonnas olemas on ja mis võivad takistada ühe või teise institutsiooni arengut. Sotsioloogiat kui teadust ei taluta paljudes maades. Nimetatakse kritiseerivaks sotsioloogiaks. Sotsioloogia uurimisobjektiks on ühiskonnas olevad probleemid. Õiguse sotsioloogia olemus õiguse sotsioloogia on välja kasvanud üldsotsioloogiast. Selle haru eesmärgiks on uurida õigust ühiskonnas, leida seoseid õiguse ja ühiskonna vahel, suhte otsimine ja väljatoomine üksikisiku, grupi, ühiskonna ja riigi vahel. 8 L. Auväärt Õigus. Psühholoogia. Sotsioloogia lk 62-69 Comte võttis mõiste kasutusele
annaabi.ee 
