koha. Läti ja Leedu aga jäävad kõvasti alla poole indeksitega 4,36 (30. koht) Läti ja 4,34 Leedu (32. koht). Eestile järgneb Malta indeksiga 4,88 saaavutades sama indeksi, mis Eesti kuid jäädes üldise punkti seisuga ühe punktiga eestile alla (19. koht). Eestist koha võrra ees pool on Küpros kelle indeksid ärikeskonna, infrastruktuuri, inim- , kultuuri-, ja loodusresursside osas on kõrgemad, kui Eestis. Saavutades 17. koha indeksiga 4,89. 3. Millistes kriteeriumites ollakse paremal ja halvemal positsioonil? Reisimist ja turismi reguleeritava raamistiku koguindeks on suhteliselt kõrge 5,50 võrreldes teiste Euroopa riikidega näiteks Suurbritanniaga, kes on üldpildis kuuendal positsioonil on antud indeks 5,35. Ärikeskonna ja infrastruktuuri indeks on samuti suhteliselt kõrge 5,09 mis tähendab, et Eesti on kõrgelt arenenud riik nii majandsulikult kui ka tehnoloogiliselt.
Vastasel juhul võib nende omavahelisi suhteid veelgi teravdada. 5. Eliidi enesemääratlus ja avalikkuse hinnang eliidile võivad olla vastuolus nagu tuli välja artiklist „Eliidiinimeseta pole ka eliiti“, kus Marju Lauristinil, kes kuulub eliiti oli asjadest üks arusaam, kuid mitteeliidil vastupidine. Näiteks ei nõustunud Priimägi naisega, öeldes, et kui kõigis kriteeriumites, mis Lauristin ütles, – jõukus, teadmised, päritolu, andekus, õilsus, tunnustatus – on natukegi vale, siis ei saa nad kokku moodustada tõde. 6. Kõige sümpaatsem on mulle Pareto arusaam eliidist, sest see on loogiline ja usutav. Näiteks, et eliit jaguneb omakorda kaheks ning need valitsevad massi üle, kellega võivad positsioonid kattuda, kui eliit püsib avatud. 7
Silma jäi suur pealkiri ,,Armastuse värvideteooria", mida illustreeris järgnev pilt. Kui hakkasin lugema, milles see värvideteooria seisneb, ei olnud sellel miskit seost antud pildiga. Seega jääb siinkohal puudu kasvatuslikust poolest, samas ka väärtustest ja inimeste erinevustest. Kui taheti selle pildiga midagi edasi anda, siis oleks pidanud seda ka kirjutama, sest praegu võib nooruk segadusse sattuda ja ise mingeid eelarvamusi endale sisestama. Lisaks on õppekirjanduse koostamise kriteeriumites kirjas, et õpikute sisu ja illustratsioonid peavad olema vabad tendentslikkusest ja stereotüüpidest, mis õhutavad soolisi, rahvuslikke, kultuurilisi või rassilisi eelarvamusi. Nende stereotüüpide kujunemise vältimiseks peavad ameteile, sotsiaalsetele kihtidele ja majandusele osutavad näited olema hoolikalt valitud. Kuna siin polnud mingit viidet, miks see pilt seal on, ei peaks see seal üldse olema. Näide 7 Kuigi paljusid ettekirjutisi korraldavad reeglid, on ka erandeid
oma töö alguses, et ta ei kirjutagi ,,[...] pedantsete tsitaatidega teaduslikku traktaati [...]", kuigi eesmärgiks seab ta senise arheoloogilise tõlgenduse moesuuna kummutamise. Viimast ambitsiooni on aga raske nimetada mitteteaduslikuks, kui sihtmärk on juba paika pandud. Ent loobudes ometi nii selgelt diskussioonist, ei ole M. Remmelil kahjuks enne võimalik endale seatud eesmärki täita, kui ta antud kinnisideest loobub ja areneb edasi lootuses, et mõnedes kriteeriumites on tema teooria vähemasti teadusfilosoofia probleemistiku valguses teaduslikuna käsitletav. Lõpetuseks aga jäägu I. Lakatosi teaduse käsitluse kohaselt M. Remmeli ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" ja seal esitatud teooria alles potentsiaalse, uuesti esilekerkiva ja edukalt naasva teooriana (Chalmers 1998, 155), mis uute horisontide avanedes võib osutuda teaduslikumaks kui kõik eelnevad. Üks on kindel, retsensioonis käsitletud raamat ärgitas muinasteadusega
Personali eelarves ei kajastu mitte kokkuhoid, tihtipeale on vaja töötajaid hoopis juurde palgata. Ettevõtte optimaalne suurus on klassikaliseks ettevõttemajandusteaduse küsimuseks. Keskvalitsuse poolne ülesannete delegeerimine ilma rahastamiseta on mitte ainult lubamatu, vaid ka võimatu. Väidetakse, et haldusüksuste liitmisel tekib mastaabisäästu efekt. Tähtis on efektiivsuse mõiste, mida see tähendab. Arvamus, et haldusüksuse efektiivsus väljendub tehnilis-bürokraatlikes kriteeriumites, on vananenud arusaam. Efektiivus peaks tähendama sobivust. Efektiivsuse sisu määrab eesmärk. Kui eraettevõtte eesmärk on maksmieerida kasumit, siis riigi eesmärk on teistsugune. Eraettevõttel on eesmärgiks ,,odavus", riigil aga ,,soodsus". Institutsioonid peavad olema korraldatud nii, et inimene pole ainult valitsetav objekt, vaid et talle jäetaks ka omavastutusvoli ning vaba otsustusruumi, et säiliks enesele suunatud poliitikaga kooslus(polis).
3. Millele rakendub? Kas ajaproov näitab pelgalt üksiku kunstiteose , või ka nn kunstikategooriate väärtust? Nt: kunstiliigid, kunstivoolud, kunstnik, kunstniku looming tervikuna. 5. Esitage vähemalt kolm kaalutlust ajaproovi kasuks! MIS KÕNELEB AJAPROOVI KASUKS? 1.Ajaline distants, 2.Taustinformatsioon, 3.Komparatiivsete hinnangud, 4.Geeniuse kontseptsioon; (kogutud erinevatelt autoritelt, kes ei pruugi ajaproovi tähenduse ja läbimise kriteeriumites olla üksmeelel). 1. Ajaline distants: P. A. Michelis (1977): Aja möödumine aitab kaasa "esteetilise distantsi" loomisele: Vaatleja/hindaja ei ole enam mõjutatud oma ajastu segavatest asjaoludest ja saab seetõttu kunstiteost nn objektiivsemalt hinnata. Mis on segavad asjaolud? Kunstniku ühiskondlik positsioon (ei pruugi tugineda kunstilistele saavutustele). Ülikooli professorina võis kunstnik olla võimukas ja hirmuäratav kriitik, mistõttu ei julgetud tema kunsti hinnata (Peyre 1967)
annaabi.ee 
