isalt päranduseks saanud. Jørundi tallu kolides oli neil neljast lapsest - kolmest pojast ja ühest tütrest alles ainult üks laps: Kristiina. Kristiina oli ilus laps, tal olid pikad blondid juuksed ning sirge selg. Oli ilus varasuvine hommik, kui seitsme aastane Kristiina läks koos Lauritsaga, oma isaga ja Lauritsa nelja sulasega esimest korda mägikarjamaale kaasa. Tee peale jäi Konna talu, kus elasid kaks vanameest. Üks neist, Jon, meeldis Kristiinale, sest tema rääkis huvitavaid lugusid loomadest ja ükskord kinkis imeilusalt voolitud ja värvitud rüütli. Teist meest, Sigurdit, aga Kristiina pelgas, sest too oli matnud juba kaks naist maha, kolmas oli käsil ning lubas ükskord ka Kristiina ära võtta. Kirikust põhja pool seisis suur kaljulahmakas, mille ümber kasvas tihe kase- ja haava salu. Seal mängisid Kristiina koos ühe isa sulase, Arne ja preester Eiriku poja Toomasega kirikut
samuti on tal head sõbrad Sven ja Argo. Peagi satub ema haiglasse, läbi pekstuna ning paljaks varastatuna. Kristiinal pole enam üldse raha sest ema käest varastati raha kõik ära. Ta õde Jannu tahab väga jõuludeks ühte nukku mille Kristiina otsustab varastada kuna osta ta seda hetkel ei suuda ja isalt ta raha küsima ei hakka ning ei taha. Sellega jääb ta vahele ning isa saab sellest teada ja annab ise neile raha. Neile toob ka jõulukingitusi tema sõbranna Triinu. Sven kes on Kristiinale meeldinud hakkab talle üha rohkem meeldima ja peagi hakkavad nad käima kuna nad on ka palju aega koos kuna nende õed mängivad talvel koos õues. Raamat lõppeb jõulude ajal
ja jätab Kristiina koos oma väikese õe Janikaga ja ta emaga. Nende ema aga käib tihti kodust väljas joomas ning Kristiina peab õe kasvatamisega ja enda ära elatamisega ise hakkama saama. Kristiinal on ka hea sõber Triin, kellega ta oma probleemidest ei räägi, sest Triinu elu on liiga hea, et Kristiinat mõista. Veel on Kristiinal ka sõber Argo, kellele ta samuti oma probleemidest ei räägi kuna tal on neid endalgi piisavalt. Kristiina poisssõber Sven on Kristiinale suureks toeks, aga peale seda kui Sven nägi Kristiina purjus ema ei tea Kristiina kas Sven tahab joodiku lapsega tegemist teha. Nõnda hakkavad kuhjuma Kristiina mured kuni ta ema satub haiglasse, neil saab raha otsa ja Kristiina jääb poes nukuvargusega vahele, sest ta väike õde usub nii siiralt, et jõuluvana toob talle selle nuku. Raamatus käsitletakse tänapäeva põhiprobleeme, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata
rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Kristiina Ehin, kes poetessina on üsna karmilt edasi andnud urbanismivastast ja looduslembelist maailmavaadet on öelnud, et ta ei tahtnud absoluutselt luuletajaks saada.Ta mõtles, et see võiks olla üks kõrvalhobi. Kristiinale meeldib ka väga joonistada. Ta on oma joonistamis huvi saanud väiksest peale. Kui ta oli noor käis ta Raplas multifilmistuudios Mini-Anima ja seal tuli tal palju joonistada. Kristiina peab ka päevikut. Ta on pidanud seda alates 12 aastaselt. Kuni jõuludeni ei kavatsenud ta oma Mohni päevikut avaldada, siis hakkas tunduma, et seal, üksikul saarel peetud dialoog iseendaga on tähenduslikum ja tihedam kui varasemad sissekanded. Seal jagas ta
õpetab, et maailmas saab hakkama ka siis, kui sa ei ole ilus, tark ega edukas. Otsekui sümboolselt jõuab raamatu tegevus õnneliku lõpuni just jõulude ajal. Tegelased... *Kristiina Kristiina oli lahke, abivalmis, hoolitsev, lõbus ja erakordselt tugev. Ta oli kõigeks valmis, et ta väike õde Jannu tänavale ei sattuks. Samas oleks ta pidanud oma probleeme oma sõpradega jagama, sest jagatud mure on pool muret. *Triin Triin oli Kristiinale õe eest. Nad tundsid üksteist esimesest klassist peale. Koolis hoidsid teised temast eemale, sest tal oli alati õpitud. Ta arvates oli õppimine huvitav. Triinule meeldis luuletusi kirjutada ja ta kuulus ka õpilasomavalitsusse. Triin hoolis teistest ja oli valmis nende eest välja astuma. *Argo Argo oli väikest kasvu, kiitsakas, tedretähnilise näoga, punaste lühikeste juustega ning sageli pilkuvate silmadega. Ta oli arukas sell, vähemalt reaalainetes
õpetab, et maailmas saab hakkama ka siis, kui sa ei ole ilus, tark ega edukas. Otsekui sümboolselt jõuab raamatu tegevus õnneliku lõpuni just jõulude ajal. Tegelased... *Kristiina Kristiina oli lahke, abivalmis, hoolitsev, lõbus ja erakordselt tugev. Ta oli kõigeks valmis, et ta väike õde Jannu tänavale ei sattuks. Samas oleks ta pidanud oma probleeme oma sõpradega jagama, sest jagatud mure on pool muret. *Triin Triin oli Kristiinale õe eest. Nad tundsid üksteist esimesest klassist peale. Koolis hoidsid teised temast eemale, sest tal oli alati õpitud. Ta arvates oli õppimine huvitav. Triinule meeldis luuletusi kirjutada ja ta kuulus ka õpilasomavalitsusse. Triin hoolis teistest ja oli valmis nende eest välja astuma. *Argo Argo oli väikest kasvu, kiitsakas, tedretähnilise näoga, punaste lühikeste juustega ning sageli pilkuvate silmadega. Ta oli arukas sell, vähemalt reaalainetes
Pascal pärineb perekonnast, mille teisedki liikmed on prantsuse kirjandusse või ajalukku oma jälje jätnud. Tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane . Varakult tutvus Pascal oma isa haritud sõpradega. Eelkõige oma maksuametnikust isa abistamiseks konstrueeris Pascal liitmismasina. Ühe sellise saatis ta näidisena Rootsi kuningannale Kristiinale. Pascal pidas kirjavahetust selliste suurkujudega nagu Descartes ja Fermat. Pascali panus matemaatikasse ja füüsikasse on märkimisväärne (Pascali teoreem projektiivses geomeetrias, Pascali seadus hüdrostaatikas jne.). Matemaatika kõrval pühendus ta teoloogia uurimisele ja meditatsioonile. Juba 10-aastasena pani Pascal kirja "Traktaadi helidest", sest täiskasvanute vastused teda ei rahuldanud, ja ta pidas vajalikuks nähtust iseseisvalt uurida.
raamatukogude võistulugemine”, kus lapsed võisid lugeda umbes kolme kuu jooksul vähemalt seitse raamatut, vastama küsimustele raamatute kohta ja joonistama igast pildist raamatu. Seitsme raamatu hulgas pidi olema vähemalt üks Kristiina Kassi raamat ning lapsed pidid panema kirja küsimuse, millele vastas pärast tuntud lastekirjanduse autor Kristiina Kass. Parimatele loositi auhindu ning muidugi oli külas ka autor ise. Kristiinale ise meeldib olla väikeste laste seltsis, kes on usinad lugejad. Lastejutuõistlusel „Minu esimene raamat“ sai Kristiina koos teiste autoritega nt. Piret Raud, Reeli Reinaus ja Siiri Laidla võistlusel auhinnad parimate lastejuttude eest. Kuid tema raamatute juures on ka halb külg. Jutukogus „Peeter ja mina” tegutsevad õde-vend Ingel ja Peeter nagu väikesed huligaanid. Laste teod ületavad igasugused piirid. Ka lastekirjanduse õppejõud Mare Müürsepp nimetab raamatus
5. Mis ametit Descartes algselt pidas Hollandis? V: sõjaväelase 6. Kes oli ametilt Isaac Beckmann, kellega kohtumine ajendas Descartes'i tegelema teadusega? V: arst ja loodusteadlane 7. Miks sai Descartes'ist teadlane tema enda sõnade järgi? V: Descartes nägi Saksamaal Ulmi linna lähedal kolm unenägu, mis andsid talle mõista, et temast peab saama teadlane 8. Millisele Rootsi kuningannale õpetas Descartes filosoofiat? V: Rootsi kuningannale Kristiinale 9. Millise haiguse tagajärjel Descartes suri? V: kopsupõletikku 10. Mis on Descartes'i peateos? V: Discours de la methode ehk Arutlus meetodist 11. Mis on Descartes'i kuulsaim lause? V: cogito ergo sum (ladina keeles) ehk je pense donc je suis (prantsuse keeles) ehk mõtlen järelikult olen olemas (eesti keeles) 12. Mis on Descartes'i tähtsamad matemaatilised leiutised? V: x- ja y-telg 13. Kellega võrdles Descartes Jumalat ja kellega inimest? V: Jumalat võrdles Descartes
,,Ema, kõik saab korda". Pisar jookseb mööda J põske ja ta peab plaani ema juurde tagasi kolida. Õues hõikab teda keegi- see on Zaiid. J ei jää ootama vaid jooksem ema maja trepikotta tagasi, sest ta juba teab, et Zaiidi ei räägi ainult sõnadega ja see selgubki, et Zaiidil ikka see Riina teema endiselt päevakorras. +11 J küsib enne rootsi keele tundi Liisa käest miks ta klassi jaok nii ebapopulaarne on? Liisa on imestanud, et ta seda küsib, et piisab sellest mida ta Kristiinale endises koolis tegi. J-le meenub lugu kuidas Kristiinal oli eelmises kooli suhe Tõnisega ja korraga oli kooli peal jutt, et Kristiina on rase ja tahab aborti teha, Keegi ei teadnud kas see on lihtsalt kuulujutt või tõsi. Mingil ajal puuduski Kristiina koolist nädala ja tuli tagasi väga väsinud, halli ja närtsinuna. J oli paar päeva päarst Kristiina saabumsit tüdrukute majas keemiatööde vastuseid viimas, kui nägi tema toal silti"lapsetapja". J rebis sildi
1640 ilmus esimene soome keele grammatika- Eskil Petraeus. 17 saj alguses hakkasid ilmuma rootsi-soome kalendrid. 1678 ladina-rootsi-soome sõnaraamat Henrik Florianus. 17. saj alguses moodustati piibli tõlke komisjon. Tõlgiti väga ebaühtlaselt ja jupiti, väga erineva keeletasemega vaimulikud. Kasutati teisi tõlkeid. Ka Agricolo tekste kasutati, aga keel oli juba veisi muutunud. 1642 valmis esimene piibli tõlge! ,,Biblia, se on koco pyha ramattu". Pühendati kuninganna Kristiinale. See raamat kaalus 6 kilo, 1486 lk. Osa eksemplare kingiti rootsi tähtsatele isikutele, aga need saadeti varsti kirikule tagasi. Rajati 1685 nn sõjapiibel. Sisu oli põhimõtteliselt sama, aga see pidi olema kergem, et seda saaks kaasas kanda. Piibel arendas soome kirjakeelt. Murrete ,,sõda" toimus 1820-1840. 18. saj hoogustus trükkimine, aga siiski pigem vaimulik. 1675 ilmus esimene soome keelne luuletus. Daniel Juslenius- soomluse isa. Ta hakkas uurima soome rahvaluulet
annaabi.ee 
