Kristallid Kristall on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. Kristallide korrapärase siseehituse välispidiseks väljenduseks on siledate ja kindlate seaduspärasuste alusel moodustunud tahkudega kristallvormid. Kõik kristallid jagatakse kuue süngoonia vahel, mis omakorda koosnevad kolmekümne kahest punktigrupist. Füüsikalised omadused Esinemisvorm e. haabitus - kristallivorm või mineraalse agregaadi tüüp Värvus tuleneb mineraalilt peegeldunud valgusvoo spektraalsest koostisest, mis sõltub mineraali koostisest Kriipsu värvus on mineraali pulbri värvus, mis võib erineda kristalli värvusest Läige on mineraalide omadus peegeldada valgust
1.Kristall- on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. Kristallide korrapärase siseehituse välispidiseks väljenduseks on siledate ja kindlate seaduspärasuste alusel moodustunud tahkudega kristallvormid. Kõik kristallid jagatakse kuue süngoonia vahel, mis omakorda koosnevad kolmekümne kahest punktigrupist. Keelutsoon-Vabad elektronid võivad asuda ainult valentsitsoonis või juhtivustsoonis. Tsoonidevahelised alad on aga "keelatud" tsoonid, kus elektronid statsionaarselt olla ei saa. Seetõttu nimetatakse neid energiavahemikke ka keelutsoonideks. Keelutsoon on energiatsoon, millele vastav energiavahemik on elektronidele laineomaduste tõttu keelatud. Lubatud
Eksotermilistes reaktsioonides (soojus eraldub) - U väheneb Endotermilistes reaksioonides (soojus neeldub) - U kasvab qv = U, qv - isokoorse reaktsiooni soojusefekt ; U - saaduste ja lähteainete siseenergiate erinevus. Termokeemiavõrrand - reaktsioonivõrrand, mis sisaldab soojusefekti väärtust. Soojusefektide väärtused (teatmeteostes) - antud ühtse standardoleku suhtes. Termokeemiavõrranditesse kirjutatakse ka aine agregaatolekud (sageli ka kristallvormid) - nendest oleneb soojusefekti väärtus. Hessi seadus: Summaarne entalpia muut keemilises reaktsioonis ei sõltu selle reaktsiooni toimumise teest ega vahe-etappidest. Reaktsiooni entalpia = saaduste tekke-entapia – lähteainete tekke-ent. Põlemissoojus ühe mooli aine täielikul põlemisel vabanev soojushulk Orgaanilise aine põlemisel - iga koostiselement põleb ära “eraldi” H H2O ; C CO2 ; S SO2 Sidemeentalpia e. sidemeenergia (SE) - keemiliselt seotud aatomite
Soojusefekte uuritakse tavaliselt tingimusel, mil üks olekuparameeter on const. V=constisokoorne ; P=const isobaarne. Termokeemiavõrrandid: - reaktsioonivõrrand, mis sisaldab soojusefekti väärtust. Soojusefektide väärtused (teatmeteostes) - antud ühtse standardoleku suhtes : 1 atm (0,1 MPa), 25°C (298 K) siis tähistus H298 (reaktsiooni standardentalpia). Termokeemiavõrranditesse kirjutatakse ka aine agregaatolekud (sageli ka kristallvormid) - nendest oleneb soojusef.väärtus. Koefitsiendid võrrandites võivad olla murdarvulised. Reaktsiooni standardentalpia leidmiseks lahutatakse saadus(t)e tekke-entalpia(te)st lähteaine(te) tekke-entalpia(d). reaktsioonide soojusefektid on väljendatavad siseenergia ja entalpia kaudu. Hessi seadus: Summaarne entalpia muut keemilises reaktsioonis ei sõltu selle reaktsiooni toimumise teest ega vahe-etappidest. Sidemeentalpia e. sidemeenergia (SE) -
Räni: Maakoor e s leviku poole st on Si ele m e ntid e sea s 2. kohal. Ehedat räni loodu s e s ei leidu . SiO 2 (ränidioksiid) palju erinevaid teis end eid (üle 10 polüm orfs e modifikatsiooni), tähtsa m a d neist kvarts, 6 kristobaliit, tridümiit jt. neist igal 2 erin. Kristallvormi ;Nend e kristallvormid e baa sil loodu s e s üle 200 kvartsimin era ali (mä e kristall, am etüst, tsitriin, suitsukvarts, ahhaat jpt.) Si leidub vähe s e l määral taim ja loom or g a ni s mid e s (r o hk e m kõrreliste vartes, ainuraks et e kodad e s , käsnad e s , sulg e d e s , villas jm.)Avasta min e : Si ühendite kasuta min e iidsete st aeg a d e st (klaas, ehitus m at erjal) :Si lihtainena: es m a k or d s elt eraldatud 1811 Gay Lussa c
katseid. Mõlemat tüüpi katsete tulemused püütakse viia korrelatsiooni ning nende põhjal töötatakse välja uut tüüpi ravim 2.Biofarmaatsia uurimisobjektiks on ka tehnoloogilised võtted Omaette suund on füüsikaline farmaatia ehk biofarmaatsia. See uurib füüsikaliste tegurite mõju ravimi toimele. Nende tegurid on. Raviainete pinnaomadused (pinna laetavus) Osakeste suurus (mõju imendumisele) Erinevad kristallvormid Biofarmaatsia valdkonda kuulub ka imendumise (transpordi) ja biotransformatsiooni (metabolism) uurimine Loomadele (eriti väikeloomadele) prolongeeritud toimega preparaatide väljatöötamine Lastele a vanuritele mõeldud ravimite väljatöötamine tuntud raviainete baasil 4. Ravimvormide vabanemise uurimine (disintegratsioonitest, dissolutsioonitest). Teoreetikud töötavad välja erinevaid biofarmatseutilisi mudeleid. Ravimvormide
teraskonteineris. Sobib põlemisreaktsioonide uurimiseks. Termokeemilised võrrandid Keemilistes reaktsioonides soojus eraldub (eksotermiline reaktsioon H < 0) või neeldub (endotermiline reaktsioon H > 0), sõltuvalt sellest, kas energiamahukam on uute sidemete teke (vabaneb energiat) või sidemete lõhkumine (vajab energiat). Termokeemiline võrrand - reaktsioonivõrrand, milles märgitakse ära reaktsiooniga kaasnev soojusefekt, samuti lähteainete ja produktide agregaatolekud (t, v, g) ja kristallvormid, sest nendest oleneb soojusefekti väärtus. Reaktsiooni soojusefekt soojushulk (enamasti entalpia muut), mis eraldub või neeldub aine(te) täielikul reageerimisel. Näiteks: SO2 (g) + 2 H2S (g) = 3 S (romb) + 2 H2O (v) H°298 = - 233,8 kJ Indeksid näitavad, millistele tingimustele vastab antud soojusefekt. H°298 - reaktsioonist osavõtvad ained on standardolekus, P=100000 Pa, T = 298,15 K või standardtingimustel, P = 101325 Pa, T = 298,15 K. Reeglid
moodustavad võrdkülgse tetraeedri tippudes paiknevad P aatomid) Kergsulav, õhus suitsev, iseloomuliku lõhnaga väga tuleohtlik (võib süttida hõõrdumisel või spontaanselt) süttimistemp. alla 50ºC Helendub rohekalt (nii “valges” kui “pimedas”) Lahustub org. lahustites (eriti hästi CS2-s) Keemiliselt kõige aktiivsem fosfori teisend Punane fosfor – tekib valge fosfori pikaajalisel kuumutamisel õhu juurdepääsuta (üle 180ºC) mitmed kristallvormid ja teisendid (“oranž”, erepunane jt.) praktikas taval. tumepunane pulber või tükid polümeerse struktuuriga (“lõputud” ahelad tetraeedritest P 4) pole taval. kergsüttiv (süttim.-temp. üle 210ºC), kuid lisandid ja hõõrdumine võivad süttimist soodustada puhtal kujul pole mürgine (ei lahustu organismis) lendub kuumutamisel õhu juurdepääsuta (norm-rõhul eriti üle 400ºC), aurude kondenseerumisel ja tahkumisel tekib valge fosfor
annaabi.ee 
