Üleminekugrupi metall on element,mille d-allkiht pole täidetud.Elementidel mitu erinevad oksüdatsiooniastet.Nende omadused:hea elektri ja soojusjuht,plastilisus ,kõrge sulamistemp,suur tihedus tugevus kõvadus.Nt raud,nikkel,vask. Lihtsad metallid-keemistemp madalam kui üleminekugrupi omadel.Elektronegatiivsus suurem,pehmemad.Tihti peetakse neid metalloidideks e. Poolmetallideks. Metallide kristallstruktuur- Mitmed paralleelsed kristallograafiliste tasandite kogum moodustab kristallivõre.On olemas: lihtsad(aatomid ainult võreelemendi sõlmedes),ruumkesendatud(lisaks võrelemendi tippudele ka diagonaalides sõlmes),tahkkesendatud(lisaks võre tippudele ka iga tahu keskel), põhitahkkesendatud(lisaks võre tippudele ka põhitahkude diagonaalide sõlmedes).Enamikel metallidel kas kuubiline või heksagonaalne.Polümorfismiks nim erinevate kristallivõrede esinemist ühel metallil.nt raud ja titaan.Isomorfismiks nim erinevate metallide
iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid viise ja skeeme. Üheks neist on aatomite omavaheline paigutus ühes kristallvõre tasapinnas (joonis 2), kus aatomeid võib vaadelda asuvaina tasapinna kindlates sõlmpunktides. Sellist tasapinda nimetatakse kristallograafiliseks tasandiks Metallide ideaalstruktuur Joonis 2. Aatomite Joonis 3. Ruumiline paigutus kristallvõre kristallograafilises tasapinnas Mitmekordne paralleelselt asuvate kristallograafiliste tasandite kogum moodustab ruumilise kristallvõre ehk ruumvõre (joonis 3). Metallide ideaalstruktuur Aatomite paigutus kristallis võib kujutada ruumiliste skeemida, nn võreelementide abil. Joonis 4. Kristallvõret iseloomustavad suurused KRISTALLVÕRE TÜÜBID Primitiivsed ehk lihtsad - aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes) Ruumkesendatud – lisaks võreelemendi tippudes olevaile
Liivakivist tekkinud kvartsiidis on tolmulaadseid osakesi, mis võivad näidata esialgse struktuuri piirjooni. Mittepuhtast liivakivist kaljukivi(mis sisaldab vilgu-või päevakivi) võib sulanduda teistesse moondekivimitesse, nagu näiteks kristallkiltkivi või gneiss. Kvartsiidis, mis on moodustunud mäe deformeerumise ajal, on märke moondesurvest kas pikenenud ja paralleelsete kvartsi struktuurijoonte või mis tahes kujuga kvartsimustri kristallograafiliste telgede suuna näo. Kaljukivil on rohkelt mustreid ja värvivarjundeid. Neid leidub helehallidest tumehallideni, valikut ilmestavad kirjud, roostepruunid ning roheka varjundiga plaadid. Kvartsiitkivide mitmekesisus tuleneb nende looduslikes asupaikades valitsenud tingimustest ja neisse pikaajalises tekkeprotsessis kogunenud lisanditest. Kui kõik paekivid ei ole ilmastikukindlad, siis Skandinaavia päritolu kvartsiidid,
asukohta ja liikumismomenti. 3.Mis on ioonilise sideme aluseks? Ioonilise sideme aluseks on tugeva kulonilised jõud nende erinimeliste laetud ioonide vahel. 4.Miks on grafiit pehme? Grafiit on pehme kuna süsiniku aatomid on seotud tasapinnaliselt ja side üksikute tsapindade vahel on nõrk. 5.Millised on võimalikud variatsioonidtetragonaases süsteemis? Lihtne- ja ruumtsentreeritud tetragonaalsed elementaarrakud. 6.Mis on Miller Bravais indeksid? Milleri indeksid on kristallograafiliste tasapindade identifitseerimiseks. Indeksid on defineeritud, kui pöördväärtused lõikudes, mida antud tasapind teeb kristallograafilistele x, y ja z telgedele. Ühikmõõduks on kuubilise võre elementaarraku mõõtmed. 7.Defineerige omaduste isotroopia? Aineid nim isotroopseteks kui nende füüsikalised omadused ei sõltu suunast. St isotroopia on vastulause anisotroopiale. 8.Kuidas muuta dislokatsioone materjalis nähtavaks?
3.Mis on ioonilise sideme aluseks?ioonilise sideme aluseks on tugevad kulonilised jõud nende erinimeliste laetud ioonide 4.Miks on grafiit pehme?Grafiit on pehme kuna süsiniku aatomid on seotud tasapinnaliselt ja side üksikute tasapindade vahel on nõrk 5.Millised on vöimalikud variatsioonid tetragonaalses süsteemis? Lihtne ja ruumtsentreeritud tetragonaalsed elementaarrakud. 6.Mis on Miller Bravais indeksid?bMilleri indeksi on kristallograafiliste tasapindade indentifitseerimiseks. Indeksid on defineeritud, kui pöördväärtused lõikudes, mida antud tasapind teeb kristallograafilistele telgedele. ühikumõõduks on kuubilise võre elementaarraku mõõtmed. 7.Defineerige omaduste isotroopia? Aineid nimetatakse isotroopseteks kui nende 1iiüsikalised omadused ei sõltu suunast. St. Isotroopia on vastulause anisotroopiale. 8.Kuidas muuta dislokatsioone materjalis nähtavaks? Söövitades materjali
........ 33 4.4.3. Heksagonaalse tihedaima pakkimisega kristallsüsteem (joonis 3.15, 3.16) ... 34 4.5. Kuubiline elementaar-rakk ...................................................................................... 34 4.5.1. Aatomite asendid kuubilises elementaarrakus (joonis 3.17) .......................... 34 4.5.2. Suunad kuubilises elementaarrakus (joonis 3.18, 3.19). ................................. 35 4.5.3. Milleri indeksid kristallograafiliste tasapindade tähistamiseks kuubilises võres (joonis 3.20, 3.21, 3.22). .................................................................................................. 35 4.6. Kristallograafilised tasapinnad ja suunad heksagonaalses elementaarrakus. ........ 37 4.6.1. Kristallograafiliste tasapindade indeksid THP elementaarrakus (joonis 3.23, 3.24). 37 4.6.2. Baastahud heksagonaalses kristallis.........................................
annaabi.ee 
