või Zn antimoniid + HCl , lagun e b ae gla s elt juba toate m p l, põleb õhus , kasutataks e ülipuhta Sb saa mi s e k s . Metallina kasutataks e Sb mitm e s u g u st e (pea m . Pb ja Sn sisaldavate) sulamite 8 Vismut: G.Agricola, 1529 ; Bi hõb ev alg e , roos aka läikega m etall , mitu kristallmodifikatsiooni, neist tavarõhul püsiv romb o e e d riline vorm . tahkumis el ruumala suuren e b ,toate m p l rabe . kuivas õhus püsiv, niiske s pruunikas oksiidikiht . põleb sinaka leegig a Bi2O3 ;ei reag e e ri H 2 , C, N2 , Si ga . Bi 2 O 3 vismut(III)oksiid, kollane kristallil. Aine ; leidub ka mineraalina , tähtsaim tööstuslik ühend, kõige
Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne. Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO44- tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. Lihtsaim silikaatne materjal on SiO2, mis on liiva põhikoostisosa. Tema struktuur koosneb tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekib kristallstruktuur. SiO2 omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit. Nad on küllalt keerulise struktuuriga. Side on osaliselt kovalentne ja suunatud, siis võre on üsna hõre ja materjali tihedus väike. Kuna side on tugev, siis on kõrge sulamistemperatuur (kvartsil 1710 kraadi). SiO2 võib olla ka mittekristalses e klaasitaolises olekus, kus tetraeedrite paigutus on mingil määral juhuslik. Silikaatklaasid on sisuliselt allajahutatudvedelikud, kus tetraeedrid ei ole jõudnud omandada korrapärast paiknemist.
määral kovalentne. Erinevate silikaatide struktuurides on need tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. 8.2.1 Ränidioksiid Keemiliselt lihtsaim silikaatne materjal on , mis on liiva põhikoostisosa. struktuur koosneb vaadeldud tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekib kristallstruktuur. omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit. Nad on küllalt keerulise struktuuriga, joonisel 8-8 on esitatud kristobaliidi elementaarrakk. Kuna side on osaliselt kovalentne ja suunatud, siis on võre üsna hõre ja materjali tihedus on väike (kvartsi tihedus ainult ). Kuna side on tugev, siis omab kõrget sulamistemperatuuri (kvartsil 1710 C). võib olla ka mittekristalses e klaasitaolises olekus, kus tetraeedrite paigutus on mingil määral juhuslik.
helekollane kristallil. Ge oksüdatsiooniaste ühendites võib olla I, II, III, IV, kuid tavalisemad on II ja IV ← stabiilsem Ge(4+) ühenditest on praktiliselt tähtsaim GeO2 – germaaniumdioksiid e. germaanium(IV)oksiid võib saada paljude meetoditega, näit. GeCl4 hüdrolüüsil: GeCl4 + 2H2O → GeO2 + 4HCl GeO2: 2 värvitut kristallmodifikatsiooni, mis erinevad tunduvalt füüsikal. omadustelt GeO2 on amfoteerne oksiid (ülekaalus happel. omadused): GeO2 + 2NaOH + 2H2O → Na2[Ge(OH)6] naatriumhüdroksogermanaat(IV) Konts. HCl → tetrakloriid: GeO2 + 4HCl → GeCl4 + 2H2O GeO2 lahustub ka suhtel. nõrkades orgaanil. hapetes (äädik-, piim- ja viinhape), kuid lahustub halvasti konts. HNO3-s ja H2SO4-s. GeO2 tekkimisel lahustes võivad moodustuda
kovalentne.Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. Ränidioksiid SiO2 : Keemiliselt lihtsaim silikaatne materjal on SiO2, mis on liiva põhikoostisosa. SiO2 struktuur koosneb vaadeldud tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekibkristallstruktuur. SiO2 omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit.Kuna side on osaliselt kovalentne ja suunatud, siis on võre üsna hõre ja materjali tihedus on väike. . Kuna side on tugev, siis omab SiO2 kõrget sulamistemperatuuri. SiO2 võib olla ka mittekristalses e klaasitaolises olekus, kus tetraeedrite paigutus on mingil määral juhuslik. Tetraeedrid esinevad ka vedelas SiO2-s, kus nad paiknevad juhuslikult. Silikaatklaasid on sisuliselt allajahutatud vedelikud, kus
kovalentne.Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. Ränidioksiid SiO2 : Keemiliselt lihtsaim silikaatne materjal on SiO2, mis on liiva põhikoostisosa. SiO2 struktuur koosneb vaadeldud tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekibkristallstruktuur. SiO2 omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit.Kuna side on osaliselt kovalentne ja suunatud, siis on võre üsna hõre ja materjali tihedus on väike. . Kuna side on tugev, siis omab SiO2 kõrget sulamistemperatuuri. SiO2 võib olla ka mittekristalses e klaasitaolises olekus, kus tetraeedrite paigutus on mingil määral juhuslik. Tetraeedrid esinevad ka vedelas SiO2-s, kus nad paiknevad juhuslikult. Silikaatklaasid on sisuliselt allajahutatud vedelikud, kus
Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO4 4- tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks Joonis 12-7 struktuurideks. 12.2.1 Ränidioksiid SiO2 Keemiliselt lihtsaim silikaatne materjal on SiO2, mis on liiva põhikoostisosa. SiO2 struktuur koosneb vaadeldud tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekibkristallstruktuur. SiO2 omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit. Nad on küllalt keerulise struktuuriga, joonisel 12-8 on esitatud kristobaliidi elementaarrakk. Kuna side on osaliselt kovalentne ja suunatud, siis on võre üsna hõre ja materjali tihedus on väike (kvartsi tihedus ainult 2,65 g/cm3). Kuna side on tugev, siis omab SiO2 kõrget sulamistemperatuuri (kvartsil 1710oC). SiO2 võib olla ka mittekristalses e klaasitaolises olekus, kus tetraeedrite paigutus on mingil määral juhuslik
· Suletud süsteem ei vaheta ümbrusega ainet, võib vahetada energiat · Avatud süsteem vahetab ümbruskonnaga nii ainet kui energiat Faas - ühesuguse koostisega ja ühesuguste füüsikaliste omadustega ja konkreetses olekus olev süsteemi osa. Faas on eraldatud teistest faasidest piirpinnaga. Faasisiire ehk faasiüleminek on aine üleminek ühest faasist teise. Faasisiirded on võimalikud juhtudel, kui on tegemist aine füüsikalise oleku muutumisega ja kristallmodifikatsiooni muutusega. Faasi (oleku) ülemineku toatemperatuuril ja atmosfäärirõhul määravad järgmised faktorid: · jõud molekulide/ioonide/aatomite vahel (van der Waalsi jõud, vesinikside, keemiline side). Sidemete tugevus ainet moodustavate osakeste (aatomite, ioonide, molekulide) vahel: o nõrgad sidemed gaas o keskmised sidemed vedel o tugevad sidemed tahke · dispersioonitoime
annaabi.ee 
