Nt. Viskoos (toodetakse puidu tselluloosist) Sünteetilised- naftast, kivisöest, maagaasist Peaahela kuju järgi: Lineaarne Hargnenud Ristsillatud Takerdunud Polümeerid ei saa oma supermolekulaarse struktuuri tõttu olla gaasilises olekus, sest keemistemperatuur on üldjuhul kõrgem polümeeri lagunemistemperatuurist. Polümeerid võivad olla ainult vedelas või tahkes agregaatolekus. Supermolekulaarse struktuuri põhimõisted on kristallilisus ja amorfsus. Polümeersetel materjalidel esineb nii kristallilisus kui amorfsus. Kristallilisus on kolmedimensionaalne korrastatus atomaarsel tasandil, kus aatomid võrepunktidena moodustavad määratud parameetritega kristallivõre. 6. Plastid: lisandid, liigitus (termoplastid, termoreaktiivid, elastomeerid). Plastide liigitus lõppomaduste ja otstarbe järgi (konkreetsed näited iga liigi kohta). Plastide kasutamise eelised ja puudused.
Päikesevalguse mõju: Päikesevalgus kahjustab polüamiidkiude, nende tugevus väheneb ja kiud kolletub. Polüamiidile lisaainete lisamisega saab toota kiude, mis taluvad päikesevalgust paremini. Polüamiidi tootmisprotsess Polüamiidide lähteained on eelkõige naftatööstuse kõrvalproduktid. Suurem osa polüamiide toodetakse sulatisketrusmenetlusel. Õhuvoolus jahutatud kiufilamendid venitatakse: kiu pikkus suureneb, kiud peeneneb, molekulid asetuvad piki kiu telge ning kristallilisus suureneb. Polüamiidi kasutamine Polüamiidi kasutatakse nii puhtal kujul kui ka segatuna. Sellest toodetakse riiet, trikootooteid, kudumeid, pitsi, ülikonnariiet, mantliriiet jne. Peamiselt kasutatakse polüamiidi filamnetkiuna kuid vaibalõngaks toodetakse polüamiidi ka staapelkiuna. Polüamiidi kasutamine(2) Suure tõmbetugevuse ja hõõrdekindluse tõttu kasutatakse polüamiidi töörõivaste materjalina, vaipades ja mööbliriides.
[2] Veebisait Cupro(MD) Modaalkiu ristlõikepind on ümaravõitu ja kiupind on sile. Modaal on suure tõmbetugevusega ja kõrge märgmooduliga hüdraattsellulooskiud. Tema märgtugevus on viskoosist oluliselt suurem. Koostiselt on puhas tselluloos. Modaal on kiud, millest on kõrvaldatud viskoosi puudused. Modaalkiust valmistatud tooted on mõõdupüsivamad kui viskoosil. Elastsem ja kortsumatum kui tavaviskoos. Tuhmiläikeline ja seda saab toota ka matina nagu viskoosigi. Tal on suurem kristallilisus kui viskoosil, mistõttu sarnaneb ta värvitavus puuvillale. sarnaneb mitmete omaduste poolest puuvillaga. kasutatakse nii puhtal kujul kui segatuna - peamiselt puuvillaga, aga ka villa või sünteeskiududega.toodetakse särgi- ja pluusiriiet, riiet töö- ja vabaajarõivasteks, ülikonnariiet ja mantliriiet. Trikotaažina kasutatakse aluspesu ja kudumite valmistamiseks ning on kasutusel ka tehnilistes toodetes. Atsetaat (AC)
Ruumiliste makromolekulidega polümeerid ei lahustu orgaanilistes lahustites ega pehmene kuumutamisel. Polümeeride supermolekulaarne struktuur. Polümeerid ei saa oma supermolekulaarse struktuuri tõttu olla gaasilises olekus, sest keemistemperatuur on üldjuhul kõrgem polümeeri lagunemistemperatuurist. Polümeerid võivad olla ainult vedelas või tahkes agregaatolekus. Supermolekulaarse struktuuri põhimõisted on kristallilisus ja amorfsus. Polümeersetel materjalidel esineb nii kristallilisus kui amorfsus. Kristallilisus on kolmedimensionaalne korrastatus atomaarsel tasandil, kus aatomid võrepunktidena moodustavad määratud parameetritega kristallivõre. Polümeerid ei ole absoluutselt kristallilised, vaid poolkristallilised. Polümeerid ei ole perfektselt kristallilised, vaid nad sisaldavad ka amorfset osa. Seetõttu kasutatakse polümeeride puhul mõistet kristalliinsus (poolkristalliline). Polümeerid ei ole ka kolmedimensionaalselt isotroopsed. Seetõttu on
Tahkete materjalide siseehitus ehk struktuur: Siseehituse ehk aatomite paiknevuse järgi jaotuvad kõik ained amorfseteks ja kristalseteks. Amorfsus- kui aatomid paiknevad materjalis korrapäratult. Kristallilisus-Kui aatomid paiknevad korrapäraselt seaduspärasuse järgi Põhilised metallide kristallivõred- K8-suhteliselt jäigad materjalid: Fe,Ba,Cr,K K12-Suhteliselt plastsed metallid-kõik väärismetallid: Al(Allumiinium),Cu(Vask),Pb(tina),Au(Kuld),Ag(Hõbe) H12-Ti(Titaanium),Mg(Magneesium),Co(koobalt) Allotroopia-Sama keemiline element ersineb mitme erineva lihtainena, erinevad struktuuri poolest Näiteks süsinik(C) Tavatingimustes
polümerisatsiooniga. a. Monomeeri/suvalise suurusega molekuli liitumine b. Reageerivad funktsionaal rühmad/avaneb kaksikside c. Madal/kõrge aktivatsioonienergia d. Madal/kõrge polümerisatsioonikiirus e. Kõrge/madal polümerisatsioonitemperatuur 7. Valige polümeeri lahustuvusest sobiv tingimus. a. Keemiline sarnasus/erinevus lahustiga b. Suur/väike molaarmass c. Kristallilisus/amorfsus d. Lahustiga sarnane/erinev lahustuvusparameeter e. Väiksem/suurem segunemisentalpia f. Suurem/väiksem hüdrodünaamiline maht 8. Kuidas mõjub plastivormimisel nihkekiiruse kasv. a. Parandab/halvendab voolavust b. Tõstab/vähendab viskoossust c. Ahelad reastuvad/põimuvad d. Erinev mõju kasvab/väheneb 9. Moodustage sobivad paarid lisandi mõju järgi polümeermaterjali omadustele. a. Täitaine tõuseb elastsusmoodul
vedelateks ja tahketeks - küllalt kõrgel rõhul ja madalal t-l. Reaalgaasidel esineb kriitiline olek, millele vastavad igale gaasile iseloomulikud kriitilised parameetrid: Tk, Pk, Vk Kriitilises olekus kaob faasidevaheline eralduspiir (erinevus gaas-vedelik kaob). Amorfsed ained - kristallivõre puudub, kuid omavad (praktil.) kindlat kuju (silikaatklaas, pigi, paljud org. polümeerid) Vedelad kristallid - omaduste anisotroopsus (vedelikud, kuid säilinud kaugmõju elemendid. Kristallilisus on tahke aine oleku vorm, milles aineosakesed (molekulid, ioonid, aatomid) moodustavad korrapärase perioodilise kolmemõõtmelise struktuuri: toimub vaid teatud võnkumine tasakaaluasendi ümber. Need tasakaaluasendi punktid moodustavad kujutletava ruumilise kujundi – KRISTALLIVÕRE on mudel. Kristallivõred klassifitseeritakse osakeste geomeetrilise paigutuse põhjal - aluseks võre sõlmpunktide sümmeetria 230 kristallivõre tüüpi - 32 klassi - 7 kristallisüsteemi
Selle klaasi purunemisel ei lenda killud laiali vaid jäävad plastikihi külge. Väga tugev ja kuumuskindel klaas saadakse siis kui klaasi pinda töödelda vesinikfluoriidhappega. · Sitall (silikaat + kristall) klaas, mis talub kõrgeid temperatuure kuni 1000oC. Klaasi sisse viiakse peeneks jahvatatud ained. Kristallid moodustataks Cu, Ag, Au või mõnede soolade ja oksiidide abil. Kristallid tekkivad klaasi siise pikaajalise ja keeruka termilise töötluse käigus. Kui kristallilisus on saavutatud jahutatakse klaas. Protsess võib kesta 10 tunde. Kui kristalle on üle 40% kogumassist on klaas läbipaistmatu. Kui sitlallis tekkivad mikropraod siis need ei lähe kuumutamisel-jahutamisel edasi. · Kvartklaas see klaas neelab UV kiirguse pea täielikult. Selle klaasi tootmiseks sobib kvarts SiO2. Kvartsiliivast valmistatud klaas ei ole läbipaistev. Kui klaasis on on alla 95% kvartsi, siis on klaas läbipaistev. Mäekristallist valmistatud klaas on aga hästi läbipasistev
U235 ja U238 eraldamiseks gaaside diffusioon UF6 · sama reaktsioonivõimega, mis fluoor · avastati, et teflon peab vastu tugevatele oksüdeerijatele 1946 patenteeriti teflon · Polümeriseerimine toimub range temperatuuri kontrolli all (vesilahuses) võib plahvatuslikult laguneda (>C ja CF4) · väga kõrge molekulaarmass (10*(6)10*(7)) · praktiliselt ühegi kõrvalharuta/hargnemiseta · heeliksstruktuur · kristallilisus vähemalt 90% · Keemiliselt väga stabiilne CF side PTFEs on 481 kJ/mol (teadaolevalt üks kõrgemaid) CC side mis on nõrgem, ei saa ligi, sest molekuli ümbritesvad kõrge elektronegatiivusega F aatomid · Termiline püsivus lagunemist pole näha alla 440C · dielektrilised omadused väga hea isolaator (diel. const: 2.1) 3 Monday 1 October y
Seega tuleb viskooskiust esemete pesemise ja tsentrifuugimisega olla ettevaatlik. Viskoos talub hästi keemilist puhastamist, kuid paremini saab puhtaks pestes. Leeliseid talub hästi, kuid happed lagundavad kiudu samuti nagu puuvillalgi. Päikesevalgusele ei ole viskoos nii vastupidav kui puuvill. Modaal (MD;CMD;CV)- Kiu tootmisprotsess on sarnane viskoosile. Modaalkiu polümeristsiooni aste on kaks korda kõrgem kui viskoosil ja moodustud mikrofibrillstruktuur mida viskoosis ei esine. Kristallilisus on suurem kui viskoosil mis suurendab kiu märgtugevust, vähendab venivust ning niiskusimamisvõimet. Modaalkiud on koostiselt puhas tselluloos, on viskoosile sarnaste omadustega kiud, milles on kõrvaldatud viskoosi peamised puudused kokkuminek, kortsuvus, väike märgtugevus. Märjalt on viskoosist oluliselt tugevam, kuid puuvillast nõrgem. Modaal on tuhmiläikeline. Kasutatakse puuvilla, villa ja villatüüpi sünteeskiududega segatuna
lenda killud laiali vaid jäävad plastikihi külge. Väga tugev ja kuumuskindel klaas saadakse siis kui klaasi pinda töödelda vesinikfluoriidhappega. · Sitall (silikaat + kristall) klaas, mis talub kõrgeid temperatuure kuni 1000oC. Klaasi sisse viiakse peeneks jahvatatud ained. Kristallid moodustataks Cu, Ag, Au või mõnede soolade ja oksiidide abil. Kristallid tekkivad klaasi siise pikaajalise ja keeruka termilise töötluse käigus. Kui kristallilisus on saavutatud jahutatakse klaas. Protsess võib kesta 10 tunde. Kui kristalle on üle 40% kogumassist on klaas läbipaistmatu. Kui sitlallis tekkivad mikropraod siis need ei lähe kuumutamisel-jahutamisel edasi. · Kvartklaas see klaas neelab UV kiirguse pea täielikult. Selle klaasi tootmiseks sobib kvarts SiO2. Kvartsiliivast valmistatud klaas ei ole läbipaistev. Kui klaasis on on alla 95% kvartsi, siis on klaas läbipaistev
lenda killud laiali vaid jäävad plastikihi külge. Väga tugev ja kuumuskindel klaas saadakse siis kui klaasi pinda töödelda vesinikfluoriidhappega. · Sitall (silikaat + kristall) klaas, mis talub kõrgeid temperatuure kuni 1000oC. Klaasi sisse viiakse peeneks jahvatatud ained. Kristallid moodustataks Cu, Ag, Au või mõnede soolade ja oksiidide abil. Kristallid tekkivad klaasi siise pikaajalise ja keeruka termilise töötluse käigus. Kui kristallilisus on saavutatud jahutatakse klaas. Protsess võib kesta 10 tunde. Kui kristalle on üle 40% kogumassist on klaas läbipaistmatu. Kui sitlallis tekkivad mikropraod siis need ei lähe kuumutamisel-jahutamisel edasi. · Kvartklaas see klaas neelab UV kiirguse pea täielikult. Selle klaasi tootmiseks sobib kvarts SiO2. Kvartsiliivast valmistatud klaas ei ole läbipaistev. Kui klaasis on on alla 95% kvartsi, siis on klaas läbipaistev