RAHVUSLIK Jaanipäev (Jani) PÜHA VABADUSE · 1935 MONUMENT · 42 m · 13 skulptuuri · 9m naine (Milda) VALUUTA Latt (1, 2,5,10, 20, 50, 100, 500) · 5 roheline tammepuu · 10 violetne, Daugava · 20 rohekas-pruun, talu · 50 sinine, purjelaev · 100 punane, Krisjanis Barons · 500 pruun, Läti tüdruk Santiim (1, 2, 5, 10, 20, 50) USK · Luterlus 27,6% · Katolliklus 18,8% (keskus Latgale, Aglona) · Õigeusk 21,8% · Ateism 17,5% 2) LÄTI KEEL: Läti Vabariigi keel, ametlik Euroopa Liidu keel, indo-euroopa keelkonna idabalti keel, leedu keele lähim sugulane
latgaleid, kes seni olid ennast identifitseerinud pigem katoliku usu kui läti keele alusel. - Innustatud 1835.aastal avaldatud soome ,,Kalevalast", koostasid kaks Tartu ülikooli artsiteaduskonna eestlasest lõpetajad Friedrich Faehlmann ja Friedrich Kreutzwald eepose ,,Kalvepoeg",mis avaldati aastail 1857-1861 Õpetatud Eesti Seltsi eestvõttel. Andrejs Pumpursil õnnestus 1888.aastal läti rahvuseepos ,,Karutapja"(Lacplesis). - Läti rahuvslik ärkamine: Krisjanis Valdemars, Krisjanis Barons ja Alunans, õppisid Tartu ülikoolis. 1862 Peterburi esimene avalik rahvuslik läti nädalakiri Peterburi ajaleht. - Eesti rahvuslik ärkamine: Jakob Hurt, ük esimesi doktorikraadi saanud eestlasi. Eesti rahvaluule kogumine. Barons ja tema kaaslased avaldasid 220 000 läti dainat (rahvalaulu). - Laulupeod. Lauluselts Vanemuine, mille asutas Jannsen 1865.aastal, korraldas 1869.aastal Tartus esimese eesti rahvusliku laulupeo
Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent siiski talupojaseisusest ja maarahva keskelt. Hariduse oli ta saanud Vändra
Kes tegi referaadi päevakajalisel teemal, lihtsalt päevakajalistel teemadel vestlemine – eesmärgiks läti rahvusluse kasvatamine. Hakati tegema kaastööd ajalehtedega. TÜ lõpetades suundus Peterburi, temast sai Venemaa rahaministeeriumi ametnik. Suhteliselt kõrge ametnik, suhteliselt hästi makstud ametnik, jõukas mees. Aga Peterburi ei suundunud ta enam üksinda, vaid temaga tulid terbatnieki pundist kaasa veel kaks meest – Alunas ja teine Krišjanis, Krisjanis Banons. Järgnevalt tegelesid kõik üheskoos. Jõudsid järeldusele, et slavofiile on võimalik ära kasutada, tuleb vaid baltisakslasi kritiseerida. Kriitika muutus baltisakslaste suhtes üha teravamaks. Ja niisiis teatati neile ühel päeval, et nende kirjutisi Majas Vesises enam ei avaldata. Et leida uusi väljundeid, hakkas taotlema luba oma ajalehe käivitamiseks. Kõrge Vene riigiametnikuna, kelle riigitruuduses keegi ei kahelnud, sai üsna hõlpsalt hakkama
2336 1791 Jaama Sander Tartu 05:38:05 M21 929 1064 Jaanimäe Jan Tartu 03:52:44 M21 1999 2650 Jaaniso Erik Tartu 04:52:37 M21 516 722 Jaaska Sven Tallinn 03:32:05 M21 851 604 Jagomägi Jaan Tartu 03:48:45 M21 912 975 Jakobsoo Tanel Tartu 03:51:38 M21 54 17 Jakovels Gints Läti 02:55:35 M21 1586 1480 Janson Jürgen Pärnu 04:25:06 M21 484 2667 Jansons Krisjanis Läti 03:30:03 M21 2449 1949 Jets Marko Harju 07:18:08 M21 695 627 Jogminas MindaugasLeedu 03:40:42 M21 1304 1536 Johanson Rene Tallinn 04:10:42 M21 1636 1552 Joonasson Raul Tartu 04:28:11 M21 1928 2630 Joonsalu Madis Tartu 04:47:55 M21 1904 2264 Joost Eddi Tallinn 04:46:19 M21 Oksana Perova
annaabi.ee 
