Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Hariduskorralduse õppekava JUHTIMISSTIIL JA ORGANISATSIOONI KULTUUR xxx KOOLIS Kodutöö Tartu 2014 Juhtumiskäitumine2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 xxx Kooli juhtimisstiilid.............................................................................................................3 Koolist üldiselt.......................................................................................................................3 Organisatsiooni arvamus juhtide tööst....................................
Huvi lastekirjanduse ja selle uurimise vastu kasvas eriti 2000ndate algul märgatavalt. Fantaasiakirjanduse ja muinasjuttude hulk on nüüdislastekirjanduses silmatorkav ja seda on mõjutanud rahvusvaheliselt tuntud lood ja olendid (päkapikud, haldjad, lohed, vampiirid vms). Omapärasena tõusevad esile eeskätt Edgar Valteri Pokude- raamatud (1990ndail), Aino Perviku, Henno Käo, Andrus Kivirähki ja Piret Raua tänapäevased muinasjutud, samuti Heiki Kripsi uudsed loomalood (Loomade seiklused 2003). Realistliku proosa vallas on märkimisväärne just noorteromaanides ja –juttude kvantiteet; sel on ka kvaliteeti, nt Aidi Valliku Anni-lood, Diana Leesalu 2 grammi hämaruseni 2005 ja Mängult on päriselt 2006, Margus Karu Nullpunkt 2010. Kirjastuse „Tänapäev“ noorsooromaanide võistlustega (alates 2000) on avalikkusse tulnud palju uusi noori autoreid, vanematest on esileküündivaim Helga Nõu.
b) autokraatlik, demokraatlik, laissez-faire; c) muud jaotused. ,, Mina juhina prooviks rakendada kõike stiile korraga, et tagada ideaalset asutuse toimimist. Kindlasti paljud juhid proovivad neid kõiki korraga rakendada oma töös, kuid kaldun arvama et see on üsna keeruline. Suhetekeskne juht oleks ehk kõige parem olla, kui suhted alluvatega on head siis on ka tööl käimine meeldivam nii töötajatel kui ka juhtidel. Selleks, et mõelda juhtide miinustele toon välja Heiki Kripsi poolt 1992 a. seisuga tehtud üldistused Eesti juhtide peamiste probleemide kohta: 1) juhid ei pööra tähelepanu alluvate vajadustele, soovidele ega isiksuse omadustele; 2) juhid ei toeta alluvate ametialast ega isiksuse arengut; 3) juhid varjavad alluvate eest olulist informatsiooni; 4) juhid kamandavad; 5) juhtidel on kalduvus suhtuda alluvatesse nagu lastesse; 6) alluvate arvamusi ei arvestata, kui need on vastuolus juhi mõtetega;
. Kliendist lähtuvad vestluse juhtimise tehnikad. Peab meeles pidama, et vihane inimene võib vajada aega, et oma tundeid korrastada. Ei tohi passiivselt oodata kuna klient rahuneb, sest agressiivne inimene ei tunnista, et ta on eksinud. Võimalik, et ta jätkab oma taktikat nii kaua kuni mõistab, et see lihtsalt ei tööta enam . Aidata tal maha rahuneda, võib talle öelda: :" See on minu jaoks väga oluline, et te pöördusite just minu poole". Kripsi (2011) kohaselt käitutakse lähtuvatest tehnikatest : Aktiivne kuulamine on oskus, mis väljendab kõige paremini mõistmist ja empaatiat ning aitab abivajajal oma probleemidega toime tulla ja neid iseseisvalt lahendada. Aktiivne kuulamine on spetsiaalne teise inimese poolt väljendatu tagasipeegeldamise ja ümbersõnastamise viis, mis: · ütleb teisele, et te kuulate ja mõistate teda;
lihtsustama see, et iga peatüki lõpus on välja toodud õpiku peatükid, mis tuleb läbi töötada. Teretulemast juhtimismaailma! 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted Vastuseks küsimusele, miks üldse peaks juhtimist ülikoolis õppima saab vastata alustades ülevaatega Maaja Vadi ,,Organisatsioonikäitumise" õpikus (1996: 26) toodud uuringu tulemustest. Heiki Kripsi poolt 1992 a. seisuga tehtud üldistused Eesti juhtide peamiste probleemide kohta on järgmised: 1) juhid ei pööra tähelepanu alluvate vajadustele, soovidele ega isiksuse omadustele; 2) juhid ei toeta alluvate ametialast ega isiksuse arengut; 3) juhid varjavad alluvate eest olulist informatsiooni; 4) juhid kamandavad; 5) juhtidel on kalduvus suhtuda alluvatesse nagu lastesse; 6) alluvate arvamusi ei arvestata, kui need on vastuolus juhi mõtetega;
annaabi.ee 
