KRIMINAALJUTUD TUNNUSED: kuriteoavastamine süüdlase tuvastamine peategelane nutikas detektiiv KOHUSTUSLIKUD KOMPONENDID: juhtum ja sellega seotud tegelased kuriteo detailid juurdlus lõpplahendus kurjategija avastamine DETEKTIIVI OMADUSED: Jahmatav kiirus Enneolematu taiplikkus Hämmastav järjekindlus Kiire otsustusvõime Haruldane tähelepanelikkus Kadedust tekitav loogiline mõtlemine SÜÜDLASELE OMASED JOONED: Ilmub tegevustikku loo alguses on oma kuriteo läbimõeldult planeerinud ... ...ja teostanud temal lasub kõige väiksem kahtlus kuskil on ta siiski vea teinud lõpuks kurikael tabatakse KUULSAID DETEKTIIVE lastekirjandusest: KalleBlomkvist Tom Sawyer Emil KUULSAID DETEKTIIVE täiskasvanute kirjandusest: Sherlock Holmes Hercule Poirot Miss Marple Arsene Lupin KRIMINAALLUGUDE MEISTRID: AstridLindgren Arthur Conan Doyle Agatha Christie Mark Twain ...
Kristo Tammiksaar Sünged saladused Lena Lilleste Autor: Lena Lilleste Sündinud: 21. november 1967, Rootsis Kirjutanud kaheksa detektiivlugu Tommyst ja Kribust Lood on saavutanud suure populaarsuse 8- 14.a laste hulgas Lena Lilleste teoseid: Elu ohus, 2008 Inimröövlid internetis, 2008 Narkodiilerite küüsis, 2010 Süütamine koolis, 2011 Peategelased Tommy ja Kribu Tommy: Tommy elas koos emaga, kes töötas medõena Pere oli vaene, ema oli lahutatud Isa elas koos teise naisega, kes oli Tommyle täiesti vastu karva Kribu: Tommy parim sõber Tavaline tänapäeva poiss, teadis palju arvutitest suitsetas Peategelane Micke Micke oli: Tavaline mees ... Aga siiski mitte Micke oli: Petlik Pettur Pätt Raamatu olulised sündmused Tommy kooli tuli uus kehalise õpetaja nimega Micke Stenberg, kes a...
1907 lõi Eesti Kirjameeste Seltsi, kuid sattus noorpõlvkonnaga konflikti (noored toetasid euroopa modernismi laadi). Eduard Vilde Vilde (1865-1933) kirjanikukarjäär sai alguse Virulase toimetusees, kuhu Jaak Järv ta kutsus kui oli lugenud ka põnevusjuttu "Kurjal teel". Vilde tõi toimetusse pöörde, kus hakkas domineerima algupärane tekst mitte tõlgitud. Ta kirjutas põnevalt ja naljakalt, oskas lugejaid kohe haakida looga ning sai omalajal populaarseks. Esimene krimka 1885 "Musta mantliga mees) Noor-Eesti. J. Randvere „Ruth“; Noor-Eesti eelkäija oli Gustav Suitsu loodud kirjandussõprade ring Tartu poeg- ja tütarlaste gümnaasiumis. Noor-Eesti marginaalsus seisnes põlvkonnana liikumises, palju liikmed olid maalt. Nende hüüdlause "Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!" tähendab euroopa modernse stiili ülistamist, kuna eestis valitses veel külajuttude aeg. 1909 otsustaski Noor-Eesti väljaanda oma III-da albumi kursiga modernismile
Uuritakse, kas on seos kahe muutuja vahel: loomakaitsealane tegevus (kaks taset: on aktivist, ei ole aktivist) ja suhtumine loomkatsetesse (kolm taset: psühholoogilised katsed on halvad; meditsiinilised katsed on halvad; mõlemad on halvad); kokku saame 2X3 tabeli. Hüpoteetiline uuring: kahekümnelt inimeselt küsiti, milline värv kõige rohkem meeldib, kas punane, sinine või must? Millised filmid enim meeldivad, kas komöödiad, krimkad, õudukad? 1. sinine, krimka 8. punane, õudukas 15. punane, komöödia 2. must, krimka 9. must, õudukas 16. sinine, komöödia 3. sinine, õudukas 10. must, krimka 17. punane, õudukas 4. must, õudukas 11. sinine, õudukas 18. must, krimka 5. must, komöödia 12. punane, krimka 19. punane, komöödia 6. sinine, õudukas 13. punane, komöödia 20. sinine, õudukas 7
(3) proosa soosib mittepidevust Tuntumad zanrid: (a) proosas (1) romaan (novel) - Romaan on jutustava proosa suurvorm, iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks zanriks kujunes see 19.20. sajandil. Romaane liigitatakse ainestiku järgi (ulmeromaan, krimka) kujutamisviisi järgi (arenguromaan, psühholoogiline romaan), mahu järgi (lühiromaan, epopöa) ning vormi järgi (värssromaan, kiriromaan) (2) jutustus - novelli ja romaani vahepealne eepika zanr, on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee,
Tuntumad zanrid: proosas: romaan (novell) - romaan on jutustava proosa suurvorm, iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg, esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal, mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal, valitsevaks zanriks kujunes see 19.20. sajandil, romaane liigitatakse ainestiku järgi (ulmeromaan, krimka), kujutamisviisi järgi (arenguromaan, psühholoogiline romaan), mahu järgi (lühiromaan, epopöa) ning vormi järgi (värssromaan, kiriromaan) jutustus - novelli ja romaani vahepealne eepika zanr, on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber ja vabam vorm, romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam, jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö,
annaabi.ee 
