keda valitakse. Rahvakohtunikuks saab olla 2 korda 4 aastat. Haridus määrav pole. Rahvakohtunikud on kohtus ainult õigusemõistmise ajal ja neile makstakse palka iga õigusemõistmise päeva eest. 44. Kriminaalhooldus, selle eesmärk ja teostamine Peamine eesmärk on muuta ühiskond turvalisemaks, rakendades alternatiive vangistusele. Selline eesmärgi seadmine tugineb eeldusel, et kuriteo sooritanud isiku võib vabadusse jätta, kui lisaks järelvalvele tema üle tehakse ka tööd tema kriminogeense käitumise muutmiseks. Kriminaalhooldustöö koosneb seega kahest poolest järelvalvest ja sotsiaalse kohanemise soodustamisest. 45. Menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses. Nende õigused ja kohustused. Menetlejad: kohus, prokuratuur ja politseiprefektuur. Menetlusosalised: kahtlustatav/süüdistatav/kohtualune, nende kaitsjad + kannatanu ja tsiviilkostja. Õigused: *teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi
keda valitakse. Rahvakohtunikuks saab olla 2 korda 4 aastat. Haridus määrav pole. Rahvakohtunikud on kohtus ainult õigusemõistmise ajal ja neile makstakse palka iga õigusemõistmise päeva eest. 44. Kriminaalhooldus, selle eesmärk ja teostamine Peamine eesmärk on muuta ühiskond turvalisemaks, rakendades alternatiive vangistusele. Selline eesmärgi seadmine tugineb eeldusel, et kuriteo sooritanud isiku võib vabadusse jätta, kui lisaks järelvalvele tema üle tehakse ka tööd tema kriminogeense käitumise muutmiseks. Kriminaalhooldustöö koosneb seega kahest poolest järelvalvest ja sotsiaalse kohanemise soodustamisest. 45. Menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses. Nende õigused ja kohustused. Menetlejad: kohus, prokuratuur ja politseiprefektuur. Menetlusosalised: kahtlustatav/süüdistatav/kohtualune, nende kaitsjad + kannatanu ja tsiviilkostja. Õigused: *teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi
argumentide arv. Perifeersed töötavad paremini kui tähelepanu on mujal Sekkumised - Hädaolukord nt avarii o Vastutus ja kompetentsus - Vabatahtlikuks olemine o Rolli-identiteedi mudel – kleepsud, tassid , see on osa sellest kes a olen - Meeletäiusele suunatud sekkumised (mindfulness) o Meeletäiuse meditatsioon, heasoovlikkuse meditatsioon o Mõju nii objektiivsele kui ka subjektiivsetele väljunditele Agressiivsuse ja kriminogeense käitumise sotsiaalsed mõjurid - Sotsiaalpsühholoogias – igasugune käitumine mille eesmärk on kahjustada teist inimest, kes seda ei soovi - Agressiivsus on käitumine mitte emotsioon - Vägivald – agressiivsus mille eesmärk on suur füüsiline kahju nt vigastused, surm Agressiivsuse vormid - Füüsiline – eesmärk füüsiline kahju - Verbaalne – sõnadega kahju tekitamine - Sotsiaalne – teise inimese sotsiaalsete suhete eesmärgipärane kahjustamine nt grupist välja
äkilisest tõusust, kaotasid ootamatult kehtivuse seni igati kindlalt ja usaldusväärselt toimunud statistilised seosed kuritegevuse ja teiste nähtuste vahel. Ilmnes, et eri faktorite toime kuritegevusele, olgu tegemist majanduslike, demograafiliste, kultuuriliste, antropoloogiliste vms teguritega, pole kaugeltki läbipaistvalt ühetähenduslik. Langesid põrmu mitmed varasemast empiirilisest kogemusest ja statistilisest uuringutest kinnitust saanud kujutelmad kriminogeense keskkonna põhiomadustest. Osutus, et varem kehtinud kriteeriumide järgi "terve" keskkond võib ometi "toota" kriminaalsust. Niisugune areng sundis ühiskonnateadlasi ja kriminolooge kahtlema selles, Newtoni klassikaline mehaanika vaimus konstrueeritud lineaarse põhjuslikkuse mudel ikka suudab adekvaatselt kirjeldada ühiskonnas tegelikult toimuvat. Hakati aimama, et sotsiaalne mateeria on midagi võrratult komplitseeritumat, kui on sea mateeria füüsikaline või bioloogiline vorm.
annaabi.ee 
