nõukogud (enamus oli sotsialistlike parteide käes esile kerkisid neist enamlased : Töölispartei vasak tiib eesotsas V.Uljanov -Lenin). Saksamaa finantseeris sellal mitme Vene äärmusorganisatsiooni tegevust et tekitada Venemaal kaos. Saksa salaluure ja Lenini kontakte oli vahendanud A.Keskküla (Venemaal revolutsiooni esilekutsumiseks ja Eesti riigi loomiseks) Teated revolutsioonist jõudsid Eestisse märtsis : Tallinnas puhkesid streigid vabastati poliit- ja kriminaalvangid, rüüstati kauplusi ja ladusid (oli ohvreid). Kubermanguvõimud sunniti lahkuma ja Eestimaa kubermangukomissariks sai Tallinna linnapea Jaan Poska(1866-1920). Ta on üks EV loojaid, selle esimene välisminister ja Eesti delegatsiooni juht Tartu läbirääkimistel, kuid oli venemeelne (esimene eestlane Eesti eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust) Ka Eestis aktiveerusid poliitilised erakonnad nii Vene parteide filiaalid kui kohalikud.
Näiteks Buchenwald kuulus teise kategooriasse, kuid tänu laagrivõimude liberaalsusele pärast metsikusi korraldanud komandadi avalikku hukkamist, olid seal kinnipidamise tingimused sõja kahel viimasel aastal üsna leebed. Auschwitzis ja Mauthausenis valitsesid ,,kriminaalid", seetõttu valitses laagris korruptsioon, vange peteti toidu, rõivastuse ja normipäevadega. Austrias asuvat kolmandasse kategooriasse kuuluvat Mauthausenit peeti tõeliseks põrguks, kus kriminaalvangid kiusasid taga nii poliitvange kui ka juute. Selles laagris sunniti vange töötama kivimurdudes, kus nad massiliselt kurnatuse ja tööõnnetuste tõttu surid. Vangide karistamine kuulus siiski SS-lasest laagriülema kompetentsi, kes võis erinevate üleastumiste eest langetada vastava karistuse: kirjavahetuse äravõtmine, töölesaatmine pühapäeviti, toiduportsu vähendamine, kartser, kepilöökidega karistus (võis anda 25 hoopi, sedagi vaid Berliini nõusolekul).
osavõtjaga miiting Uuel turul, millele järgnes ühinemine sadamas seisvate sõjalaevade madrustega. Punaste lippude all ja revolutsioonilisi laule lauldes suundusid töölised ja madrused poliitilisi vange vabastama. Tollal vanglana kasutatava Paksu Margareeta juures langesid revolutsiooni esimesed ohvrid tapeti vangla ülem ja paar valvurit. Vangla väravad avati, vangid (nii poliitilised kui kriminaalvangid) vabastati ja suurtüki torn pandi põlema. Pärast vangide vabastamist rüüstati ka teised Tallinna vanglad. Seejärel algas politseijaoskondade ja kohtuasutuste rüüstamine: uksed murti maha, aknad peksti puruks, mööbel ja dokumentide kaustad loobiti tänavale, kus neist kuhjati suured tuleriidad. Kasvas ohvrite arv. Päeva jooksul ühinesid revolutsiooniliste madruste ja töölistega garnisoni sõdurid, tappes eelnevalt vihatuimad ohvitserid.
iseseisvalt elanikkonna loenduse. Naastes hakkab ta kirjutama mahukat uurimust. Eeskätt huvitavad teda vangid ja nende elutingimused. Tsehhov üritab seda väitekirjana kaitsta. Tal on vaja luba, kuid Venemaa Teaduste Akadeemia lükkab töö tagasi, kuna nad leiavad, et töö ei ole väga teaduslik. Eraldi raamatuna ilmub teos 1893. Zanrina on tegu olukirjelduste tsükliga. 39 Teoses on väga palju viiteid. Keskseks huviobjektiks on kriminaalvangid. Tal õnnestus kohtuda ka poliitvangidega. Tsehhov mõistab hukka vene valitsust, kes teadlikult suretab saarel inimesi ja ei tee midagi selleks, et inimeste tingimusi parandada. Seda teost võib võrrelda Dostojevski ,,Märkmetega surnud majast" need olid D muljed sunnitööst. D valib tegelasteks väga eredad isiksused sellised kurjategijad, kes on väga palju hirmsaid kuritöid toime pannud. Tsehhov nägi ka kuulsaid kurjategijaid. Tsehhov valib lihtsad kurjategijaid ja kirjeldab
annaabi.ee 
