selleks suurema konsensuse.» Indrek Oro arvamus · Arstide liidu eetikakomitee liige, onkoloog Indrek Oro leiab, et eutanaasia seadustamisest ei saagi rääkida, sest ühelegi arstile ei saa panna kohustust aidata teisel inimesel surra. · Oro rõhutas, et ükski riik ei ole seadustanud eutanaasiat - ei Holland, Belgia ega Luksemburg. «Nende riikide seadusandlused annavad lihtsalt võimaluse, et kui arst assisteerib seda tegevust, ei satu ta kriminaaluurimise alla,» selgitas ta. · Tema sõnul ei saagi seada eesmärgiks aktiivse eutanaasia seadustamist, sest mitte ühelegi inimesele ei saa panna kohustust kas kaasa aidata või assisteerida teise inimese siit ilmast lahkumistele. «Kui keegi seda teeb, on see absoluutselt vabatahtlik valik,» leidis Oro. · «Uuringud on välja toonud, et küsitletud inimesed valdavalt toetavad eutanaasiat. Kriitikud jälle ütlevad, et küsitud on
intervjuu aega. Oli näha,et lapsed ei suuda enam keskenduda ja küsimustele vastata. Küsitlejad mainisid samuti, et mõnel korral lapsed enam ei reageerinud kui nad palusid tal mingit informatsiooni korrata, vastates küsitlejale, et too juba teab vastust. Vastused oleks võinud olla teised, kui teist intervjuud oleks läbi viinud teine küsitleja. 4. KOKKUVÕTE Laste korduvküsitlemine võib olla väga efektiivne moodus saada kriminaaluurimise jaoks vajalikku infot. Et see info oleks täpne ning asjakohane tuleb küsitlus läbi viia lapse jaoks mugavas ja turvalises keskkonnas. Lapsele tuleb selgitada küsitluse käik ning väga oluline on, et küsitleja saavutaks temaga hea kontakti. Küsitlus tuleks läbi viia kasutades vaba meenutuse strateegiat, vältida tuleks suunavaid küsimusi. Otseseid küsimusi tuleks küsida alles siis, kui avatud küsimused on ennast ammendanud. Korduvküsitluste puhul on oluline,et küsitluste
mis on läbi viidud pealtnägijate mälu ja tunnistajate küsitlemise tehnikate kohta. Siiski ainult väike osa neist uurimustest on keskendunud joobes tunnistajatele. Sarnaselt teadaolevatele haavatavatele tunnistajagruppidele (nt lapsed ja vanainimesed), ilmutavad joobes isikud unikaalseid mäluhäirete mustreid, mis nõuavad spetsiifilist tähelepanu õiguskaitse ja õigusliku kogukonna poolt.1 Tunnistajad ja ohvrid annavad tihti kriminaaluurimise jaoks olulisi juhtlõngu. Erinevate uuringute kohaselt on paljud inimesed kuriteole peale sattudes või tunnistust andes alkoholi mõju all, kuid sellest hoolimata, ei ole palju uuritud, kas selliste tunnistajate puhul on meenutamine erinev kui kainete tunnistajate puhul ning kas nad on vastuvõtlikumad valeinfole. Uurimused joobes tunnistajate tajumise kohta näitavad, et potentsiaalsed vandekohtunikud tajuvad selliseid tunnistajaid rohkem kognitiivselt häirituna kui kaineid tunnistajaid
Esimeste hulka kuuluvad teadusharud nagu psühhiaatria ja ühiskondlike praktikate hulka aga mitmesugused käitumisreeglid ja tavad alates sellest kuidas hullumeelsetesse suhtuvad „normaalsed“ kodanikud.Foucalt näitab kuidas need kaks tasanditon teineteisega seotud. Karistusasutuste ajalugu:Foucault näitab, et enne 18.saj oli kehaline karistus ja selle avalik täideviimine ühiskondlik norm ning piinamine kuulus kriminaaluurimise juurde, 18. Saj aga need karistuspraktigad taanduvad ja nende asemele astub kinnipidamisasutuste distsipliin.Miks distsipliinist on saanud praeguses kultuuris nii karistus- kui kasvatusasutuste põhielement? Kui enne 18. Saj oli karistus põhiliselt kehale suunatud rituaal, mis nõudis publiku juuresolekut, kuid hiljem muutus see varjatuks ning karistuse eesmärk orienteeriti ümber karistatava hinge mõjutamisele.
Tasuks ehk lugemist alustada lahendi kokkuvõttest, mille leiad siit.) MÕISTLIK MENETLUSAEG 1. Mõistliku menetlusaja kulg EIK Art 6 tähenduses algab hetkest, mil süüdistatav isik on tema suhtes toimuvast uurimisest ametlikult teada saanud või on uurimine teda mõjutama hakanud. Pelgalt menetluse alustamine, kui see isiku olukorda oluliselt ei mõjuta, üldjuhul mõistliku menetlusaja kulgu ei käivita. 2. Mõistliku menetlusaja nõue peab isikule pakkuma kaitset kriminaaluurimise all olemisega seotud ebakindluse seisundi vastu. Isiku eest varjatult kulgev jälitustegevus sellist ebakindluse seisundit ei tekita. Muude põhiõiguste õigustamatu riive eest kaitsevad aga teised õiguslikud garantiid. 3. Töökabinetist jälitusseadme avastamine ja selle asjaolu kindel seostamine kriminaaluurimisega, mis oluliselt mõjutas isiku edasist käitumist, on selle süüdistatava suhtes mõistliku menetlusaja kulgemise alguseks. 4
annaabi.ee 
