“ Olja Kivistik Läänemere provintsis. Seadustik ei jõustunud territoriaalselt Soomes*10 ja Poolas.*11 Teistsugustel tingi- mustel ja teatud piirangutega kehtis see ka Siberis, Kesk-Aasias ja Kaukaasias.*12 Seadustiku artikli 174 alu- sel ei kohaldatud uue seaduse sätteid nendes asjades, mis tuli lahendada kirikuseaduste või Vene sõjaväe- seaduste järgi.*13 Kriminaalseadustiku ametlik pealkiri oli „Kriminaal- ja paranduslike karistuste seadustik“ („Уложение о наказаниях уголовных и исправительных“). Eestikeelses kirjanduses on seda nimetatud vanaks nuhtlusseadustikuks või lihtsalt nuhtlusseadustikuks*14 (NS). NS tegi lõpu seni valitsenud õiguslikule par- tikularismile ja kriminaalseaduste paljususele. Samas oli seadustik aga väga raskepärane, keerulise üles-
õpetajate juhatusel. Ka linnavalitsused ning ministeeriumid aitavad kaasa. Tulevik lastele Innustust said naistesõbralikud lähenemised pärast 1934. a riigipööret, mil ühiskondlike võimumehhanismide üldisel ümberkorraldamisel loodi ka naisi organiseerima pidav Kodumajanduskoda (ametlikult: et väärtustada naiste kodust tööd, lugeda: et kinnitada neid köögi külge) ning pöörati nt. vastupidisesse suunda tendents, mis 1929. a kriminaalseadustiku eelnõuga oli Eestist loomas ühte vähest maailma riikidest, mis üritas mh naiste õigustele apelleerides, legaliseerida aborti. Sümboolne on ka küllaltki jõhker emadepäeva tähistamise riigistamine (seni oli emadepäeva korraldamist ühiskondlikel alustel organiseerinud Eesti Naiste Karskusliit, kes suhtus võimude uude initsiatiivi vägagi tõrjuvalt). 19 Kasutatud kirjandus 1. http://www.hm
Nuhtlusseadustik. Seadustik oli loodud Venemaal aga kehtis ka Eestis. Kehtis Eestis juba ka I vabariigi ajal. Seadustikku täiendati aastatel 1857, 1866,1885(lõplik). Nuhtlusseadustik kehtis mõnda aega ka Eestis. Kuna ta ei vastanud kaasaegsetele koodeksitele, leiti, et on vaja seda parandada ja reformida. Reformitigi. Lõplikult kinnitati 1903 aastal. Venemaal tuli uus Nuhtlusseadustik. Korraga kehtisid nii uus, kui ka vana. Uus Nuhtlusseadustik oli aluseks Eesti I Kriminaalseadustiku loomiseks. Olemas olid: surmanuhtlus, sunnitöö (4-15aastat), asumisele saatmine, kindlustusvangla (kuni 6 kuud), arest, vangla ( kuni 2 a.), parandusmaja (kuni 8a), trahv. Vanas seadustikus oli ka ihunuhtlus. 1864 Rahukohtute Nuhtlusseadustik, see kehtis samuti EV-i ajal. 22. Kohtukorraldus Veneaegses Eestis. 1889 a. muutus Eesti kohtukorraldus täielikult, tsiviilasjade ja suuremate krim. asjade arutelu 3-e astmelises kohtus
kriminaalõigusreformi teostamiseks on vaja ulatuslikumat eeltööd ning töötada välja uued teoreetilised ja õiguspoliitilised kontseptsioonid. Sel põhjusel otsustas Justiitsministeerium 1991. aasta sügisel loobuda töös osalemisest ning moodustas oma komisjoni, et teha kehtivas, Eesti NSV 1961. aasta kriminaalkoodeksis hädavajalikud muudatused, mis tulenesid Eesti iseseisvumisest 1991. aasta augustis ning jätta uue kriminaalseadustiku väljatöötamise lähemate aastate ülesandeks. Kriminaalkoodeksi uus redaktsioon võeti vastu 7. mail 1992. aastal ning see jõustus 1. juunist 1992. Oli täiesti ilmne, et 1992. a kriminaalkoodeksis olid tehtud üksnes hädavajalikud muudatused ning et põhjalik kriminaalõigusreform seisis veel ees. 1995. aasta kevadeks oli professor Ilmar Rebane jõudnud koostada eelnõu kaheksanda variandi, mille esitas ametliku lepingujärgse tööna
annaabi.ee 
