kohtunik; prokurör; politseiametnik; tegevteenistuses olev kaitseväelane. Peatab erakondliku kuuluvuse: Vabariigi president 5. Missuguste tunnustega ühenduste tegevus on Eestis keelatud? Nimetage kolm. 1) Keelatud on erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalseadusega. 2) Relvi valdavad, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastavad ühingud või liidud ei või tegutseda erakonnana ega erakonna struktuuriüksusena. 3) Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil on keelatud teise riigi erakonna või selle struktuuriüksuse või muu poliitilise ühenduse või selle struktuuriüksuse moodustamine ja tegutsemine. 6. Miks on erakondadega seonduv seadustega reguleeritud? Põhjendage.
5. Erakonna sidusorganisatsioonid V: sidususorganisatsioonina käsitatakse igasugust poliitilist ühendust, kelle tegevus on suunatud erakonna põhieesmärkide saavutamisele. 6. Erakonna karistamine ja keelustamine V: keelatud on erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalseadusega. Erakonnana ei või tegutseda relvi valdavad ja sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastavad ühingud või liidud. Erakondi karistatakse: erakonnale tehtava annetuse registreerimise või avalikustamise korra rikkumise eest, erakonna majandustegevuse aastaaruande või erakonnale laekunud vahendite kvartaliaruande või erakonna valimiskampaania rahastamise avalikustamise korra rikkumise eest. Põhiseaduslikkuse järelvalve 1
erakonna tegevus. (2)Taotlus lõpetada erakonna tegevus peab olema põhistatud ja sellele tuleb lisada taotluse aluseks olevad dokumendid. 1. Erakonnaseadus § 4. Erakonna tegevuse piirangud (1)Keelatud on erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalseadusega. (2)Relvi valdavad, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastavad ühingud või liidud ei või tegutseda erakonnana ega erakonna struktuuriüksusena. (3)Keelatud on sekkumine erakonna siseasjadesse, välja arvatud seadusega lubatud erijuhul. (4)Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil on keelatud teise riigi erakonna või selle struktuuriüksuse
eelsoodumusi; kolmandas peatükis tuuakse välja teine kriminaalse käitumise vallandaja ning uuritakse eelsoodumusi; neljandas osas analüüsitakse uuringuga tõestada üritatud hüpoteese uurimisobjektide abil. 5 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE 1.1 Kriminaalne käitumine Kriminaalne käitumine on kuriteo toimepanek. Kuritegu on tegu või käitumine, mis on kriminaalseadusega keelatud ja karistatav. Mõiste hõlmab erinevaid määratlusi: kuritegevus kitsamas mõttes, st kuriteod, mis on määratletud riikide krimiaalkoodeksis (nt tapmine, vägistamine, teatud salakaubandus); vähemtõsised kuriteod, mis esinevad tegelikult sagedamini (nt vargus, varastatud asjade omamine, vägivallateod, pettus, kelmus); vägivald eri konstekstides (kool, spordiväljakud, maanteed, koduvägivald jne);
Oluliste sisuliste ja juriidiliste puudustega on ka normid ühingute täiendavast, spetsiifilisest haldusvastutusest. 1. Ühingute haldusvastutuse täiendavad alused Täiendavate, ühingutele laienevate haldusvastutuse õiguslike alustena on mittetulundusühingute seaduse §s 23 määratud järgmised tegevused: 1) kui ühingu tegevus on suunatud Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalseadusega. Teatavasti kehtestab kriminaalseadus füüsiliste isikute vastutuse kuriteo toimepanemise eest. Viidatud säte aga lubab juriidilise isiku puhul käsitleda haldusõiguserikkumisena tegevust, milles on kriminaalseadusega kuriteona kvalifitseeritud tegevuse tunnused. Siinjuures esitatud formuleeringust jääb ebaselgeks, kas nimetatud vastuolu tähenduses mõistetakse kõiki seadusega määratud vajalikke kuriteo tunnuseid (s.h. objektiivse ja
Oluliste sisuliste ja juriidiliste puudustega on ka normid ühingute täiendavast, spetsiifilisest haldusvastutusest. 1. Ühingute haldusvastutuse täiendavad alused Täiendavate, ühingutele laienevate haldusvastutuse õiguslike alustena on mittetulundusühingute seaduse §s 23 määratud järgmised tegevused: 1) kui ühingu tegevus on suunatud Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalseadusega. Teatavasti kehtestab kriminaalseadus füüsiliste isikute vastutuse kuriteo toimepanemise eest. Viidatud säte aga lubab juriidilise isiku puhul käsitleda haldusõiguserikkumisena tegevust, milles on kriminaalseadusega kuriteona kvalifitseeritud tegevuse tunnused. Siinjuures esitatud formuleeringust jääb ebaselgeks, kas nimetatud vastuolu tähenduses mõistetakse kõiki seadusega määratud vajalikke kuriteo tunnuseid (s.h. objektiivse ja
varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil.Kriminaalpsühholoogia objekt on sama mis psühholoogialgi,s.o inimpsüühika ja käitumine oma terviklikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kriminaalne käitumine ja kurjategijate isiksus. Kriminoloogia rajaneb paljude teaduste saavutuste kombineerimisel ja kasutamisel.Kriminoloogia kuulumist õigusteaduste hulka põhjendab kuriteo,s.o uurimisobjekti õiguslik määratlemine kriminaalseadusega. Juristid on psühholoogidele ette heitnud täpsete,konkreetsete argumentide vähest esitamisevõimelisust(nt kriminaalmenetluse käigus).Tõepoolest,psühholoogia oluline problem on sama,mis muudelgi inim- ja ühiskonnateadustel.Kriminaalpsühholoogia ei ole siiani sarnaselt kriminoloogiale võimeline andma põhiotsuste tegijate selgeid juhendeid selleks,kuidas täpselt tuleks tegutseda. 2.küsimus Psühholoogia ja kriminaal-justiitssüsteem
annaabi.ee 
