2. Anglo-Ameerika oigussusteem; 3. Islami oigussusteem; 4. Sotsialistlik oigussusteem; 5. Judaistlik oigussusteem; 6. Hinduistlik oigussusteem; 7. Aafrika ja Madagaskari 5igussusteem; Eesti aladel kehtinud karistusseadused 1903. a Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 1929. a Eesti Kriminaalseadustik (identne eelnevaga) 1940. a Vene NFSV 1922. Ja 1926. a Kriminaalkoodeksid 1941-1944. a Saksa Kriminaalseadused 1945-1962. a Vene NFSV Kriminaalkoodeks 1961.a NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse Alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks 1992.a Kriminaalkoodeks (muudetudjaparandatud) 2002. a 1. sept. Eesti Vabariigi Karistusseadustik (aluseks Saksa Kriminaalseadustik 1975.a ja Prantsuse Code Penal'e 1994)
samuti põhilisteks seadusteks. Teine suhe on ühiskonnaliikmete omavaheline suhe ja nende suhe kogu ühiskonda. Suhte esimene pool peab olema nii väike, kui võimalik, teine nii suur kui võimalik – nõnda, et iga kodanik oleks täiesti sõltumatu kõigist teistest ja maksimaalses sõltuvuses polisest. Kõnealusest teisest suhtest sünnivad kodanikuseadused. Võib rääkida ka kolmandat liiki suhtest inimese ja seaduse vahel, nimelt seaduserikkumisest. Selle suhte alusel kehtestatakse kriminaalseadused, mida võib lugeda kõigi teiste seaduste sanktsiooniks. Neljandaks võiks välja tuua kombed, tavad ja avaliku arvamuse - seda ühiskondliku elu tahku ei tunne meie riigimehed peaaegu üldse, ent omet sõltub just sellest edu kõikides teites valdkonades. III Igal vabal tegevusel on kaks põhjust, mis ühiselt aitavad seda toime panna. Üks on loomulik: tahe, mis määrab teo. Teine on füüsiline: jõud, mis teo täide viib
kui süüdimõistetul on mõni parandamatu haigus. 6. EESTI ALADEL KEHTINUD KARISTUSSEADUSTIKUD Eesti aladel on kehtinud mitmeid erinevaid karistusseadustikke. Toon need välja järgmises loetelus alustades varasemast: 1903a. - Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 19 1929a. - Eesti Kriminaalseadustik 1940a. - Vene NFSV 1922 ja 1926a. Kriminaalkoodeksid 1941-1944a. - Saksa Kriminaalseadused 1945-1962a. - Vene NFSV Kriminaalkoodeks 1961a. - NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse Alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks 1992a. - Kriminaalkoodeks 2002a 1. September - Eesti Vabariigi Karistusseadustik Sellest loetelust selgub, et need seadustikud on kehtinud vastavalt sellele, kelle võimu all on Eesti parasjagu olnud. Aastal 2002 kehtima hakanud ehk meie tänase karistusseadustiku aluseks on
ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Õiguse objekt on väga tihedalt seotus subjektiivse õiguse kandjaga. Juhul, kui subjektiivne õigus on kooskõlas õigustust omava õiguse subjekti huviga, võib nimetada õiguse objekti ka hüveks (kasuks). Näiteks kui inimesel on omandiõigus eluruumile, siis on tal elamusuhete objektiks temale kuuluv eluruum. Õiguse objektiks võib olla ka inimese elu või tervis. (kriminaalseadused kaitsevad inimese elu) K. Merusk. Avalik-õiguslik juriidiline isik avaliku halduse organisatsioonis. Juridica, 4, 1996, lk 174-179; R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 115-131 VII teema. Õiguse realiseerimine 1. Õiguse realiseerimine ja inimkäitumise korrastatus. 2. Õiguse realiseerimist mõjutavad tegurid. 3. Õiguse realiseerimine ja õigusteaduse osa selles. 4. Õiguse realiseerimise vormidest: õiguse kasutamine, õigusest kinnipidamine (järgimine), õiguse
3. Kust tuli KarS? Uue variandi hakati arenema enne 1990. aastate. Anti TÜ õigusteaduskonnale ülesanne uue karistusseadustiku välja töötamist. Aluseks võeti Saksa KarS, kui ka Prantsuse ja Itaalia (juhendas Jaan Sootak). Mis kehtis enne? 1903.a. Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 1929.a. Eesti Kriminaalseadustik (identne eelnevaga) 1940.a. Vene NSV 1922.a. ja 1926.a. Kriminaalkoodeksid 1941-1944.a. Saksa Kriminaalseadused 1945-1962.a. Vene NSV Kriminaalkoodeks 1961.a. NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks. 1992.a. Kriminaalkoodeks (muudetud ja parandatud; ei olnud see ei Eesti Vabariigi, kui ka Eesti NSV; midagi vahepeal) 2002.a.1.september Eesti Vabariigi Karistusseadustik (aluseks Saksa Kriminaalseadustik 1975.a. ja Prntsuse Code Penalé 1994) Nuhtlus = karistus 4. Kriminaalseaduse kehtivus
annaabi.ee 
