Agatha Christie stiil Erinevalt paljudest kaasaegsetest ajaviitekirjanduse autoritest peab ta kinni zanri klassikalistest normidest: teos põhineb toimepandud kuriteol, süüdlasena kõne alla tulevaid tegelasi peab olema alla kümne, kus juures tõeline süüdlane peab ilmuma tegevustikku juba raamatu alguses, mitte aga viimastel lehekülgedel, kus antakse lahendus. Detektiivi poolt avastatavad faktid peab autor teatama ka lugejale. Samuti pole klassikalises kriminaalromaanis lubatud esitada lahenduse suhtes ebaolulisi fakte (kui näiteks detektiiv leiab ohvri taskust rongipileti, siis peab sellel olema otsene seos sooritatud kuriteoga). Vaatamata lugeja pingutustele avastada roimar enne, kui selle paljastab autor, jääb võitjaks ikka Agatha Christie. Tema trikkide kollektsioon lugeja altvedamiseks näib olevat ammendamatu. Seejuures jääb lõpp alati loogiliseks ja tundub saladuse ainuvõimaliku lahendusena
Tüüpiliseks miljööks vanad lossid ja ka suurlinnad. Õudus- eesmärgiks on äratada lugejates hirmu ja põnevust. Tegevuskohtadeks surnuaiad, üksikud lossid. Tegelasteks süütajad, vägistajad, kõike kirjeldatakse üksikasjalikult. 1. Romaanis peab olema kõige enam üks detektiiv ja üks kahtlusalune ja vähemalt üks ohver (laip). 2. Kahtlusalune ei tohi olla professionaalne kurjategija; ei tohi olla detektiiv; peab tapma isiklikel põhjustel. 3. Kriminaalromaanis pole kohta armastusel. 4. Kahtlusalusel peab olema teatud positsioon a) elus: ta ei tohi olla lakei või toatüdruk, b) raamatus: ta peab olema üks peategelastest. 5. Kõigel peab olema mõistuspärane seletus, fantastika pole lubatud. 6. Selles pole kohta ei kirjeldustel ega psühholoogilisel analüüsil. 7. Mis puutub andmetesse loo kohta, siis tuleb alluda järgmisele vastavusele : "autor : lugeja = kahtlusalune : detektiiv". 8. Vältida tuleb banaalseid olukordi ja lahendusi
normidest: teos põhineb toimepandud kuriteol, süüdlasena kõne alla tulevaid tegelasi peab olema alla kümne, kus juures tõeline süüdlane peab ilmuma tegevustikku juba raamatu alguses, mitte aga viimastel lehekülgedel, kus antakse lahendus. Detektiivi poolt avastatavad faktid peab autor teatama ka lugejale (detektiiv ei tohi saada telegramme, mida ta paljutähendava ilmega loeb ning kaminas põletab, reetmata lugejale nende sisu). Samuti pole klassikalises kriminaalromaanis lubatud esitada lahenduse suhtes ebaolulisi fakte (kui näiteks detektiiv leiab ohvri taskust rongipileti, siis peab sellel olema otsene seos sooritatud kuriteoga). Ja vaatamata lugeja pingutustele avastada roimar enne, kui selle paljastab autor, jääb võitjaks ikka Agatha Christie. Tema trikkide kollektsioon lugeja altvedamiseks näib olevat ammendamatu. Seejuures jääb lõpp alati loogiliseks ja tundub saladuse ainuvõimaliku lahendusena. Agatha Christie jutuvestjana ja
pole midagi muud kui munad,mida ta visalt haub, ja et Harala asundus on ainult krbsemusta tpp hel neist isevrki munadest,ja et pikese haudumisaeg saab varsti lbi ja siis hoidke piip ja prillid- maakera plahvatab kildudeks. Teisel peval oli keegi Leivandile klistanud, et Tamme poisil on kruvid jlle logisema hakanud. see on ammu teada,et talumeeste kujutlusvimest piisab ksnes mra vedrukke ette seadmiseks. Aga nende juhmardite seas oli ks ngus lesk, kellega mul tuli ilus armastuslugu nagu kriminaalromaanis. Lpuks lin kigele kega ja prutasin Brasiiliasse, kus sattusin vihma kest rsta alla. hel peval leidsin,et kogu mu elu on nurjunud, tahtsin korraks nha veel vaid kahte kuuske Siimu karjamaal,kus me koolist tulles salamahti poistega suitsu tmbasime. Minust ji maha mrdunud sombreero troopikaje kaldale ja ks lind tegi temasse pesa. Alviine Birkenbaum Mu isas olevat surnud hobusevargana vanglas. Ema rkis,tal olnud mustad likivad juuksed. Mul olid ka mustad juuksed ja sale piht,
o Millise mulje ta jätab? o Kelle vaatepunktist tegelast näidatakse? 4. Tegelase suhe ÜMBRITSEVA MAAILMAGA o Kuidas suhtub tegelane teda ümbritsevasse maailma? o Kas ta elab loojana või tarbijana? o Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas? o Mida märkab tegelase pilk ümbritsevas maailmas? Enamasti algab lugu ebakõlast tegelase ja tema ümbruse vahel. Armastusromaanis asub takistus kahe armastaja vahel, kriminaalromaanis on sageli lugu algatavaks probleemiks surnukeha. Keerulisemas reoses on selliseid ebakõlasid ja takistusi mitmeid. 15. Kirjandus ja ideoloogia
annaabi.ee 
