väga kaua olnud. Algul ei suutnud Maigre kedagi kahtustadagi, kuid Maigre on kogenud uurija ja ei kohku selliste asjade ees. Pika lähikondlaste ja tööpartnerite ülekuulamisega jõudis juurdlus lõpule. Tuli välja, et kabaree omaniku ja pealtnäha vaenlasteta Boulay tappis tema advokaat Jean- Charles Gaillard. Raamat oli minu arvates huvitav ja põnev, loeksin meeleldi veelgi selle läbi. Tekkis ka põnevus moment nagu õige kriminaalromaaniga peakski tekkima. Raamat pole ka liiga pikk ja seepärast sobib ka lastele lugemiseks. Soovitaksin seda raamatut lugeda kui oled kriminaalromaanide fänn. Raamatu autor on Georges Simenon õige nimega Georges Joseph Christian Simenon. Georges Simenon oli belglane. Ta sündis 1903. aastal ja suri 1989. aastal. Kirjanik elas 86 aastaseks. Tema kuulsaimaks teoseks oli Maigret kogumik. Ta oli ka numismaatik. (http://en.wikipedia.org/wiki/Georges_Simenon), 2009
ERLE STANLEY GARDNER VAHETATUD PORTREE JUHTUM Raamatu kokkuvõte Tegemist on tüüpilise Gardneri kriminaalromaaniga, kus on vaja lahendada mõrvamüsteerium, mis on seotud paljude mõistatustega. Seda lahendama peab hakkama selle autori kõigis raamatutes olev peategelane kuulus advokaat Perry Mason. Perry Mason on parasjagu oma sekretäri Della Streetiga puhkusereisil Honolulus. Tagasiteel koju sooritatakse laeva pardal mõrv. Perry Mason otsustab hakata mõrvas kahtlustatava naise kaitsjaks. Eelkõige otsustab ta seda teha naise tütre pärast keda ta tahab samuti aidata. Pr.
"Kellade" ilmumise puhul kirjutas arvustus: "..."Kellad" on küllaltki meeldiv kui tegevusest loobunud ja vanaduspuhkust veetva Hercule Poirot` kirjeldus; raugastunud Poirot kirjeldus, kes tegevusetusest rahutust tundes on valmis tegutsema, lahkumata tugitoolist. Raamat väärib tähelepanu ka kompositsiooniliste trikkide ja võtete poolest, mis oma sädelusega pimestaksid nooremaidki konkurente. (...) Öelgem lihtsalt, et tegemist on suurejoonelise kriminaalromaaniga kogu tema hiilguses ..." (New York Times Book Review.) "Kellad" on väike nägus Poirot  Christie, tasemel teos, ehkki mitte väljapaistev... Kuritegu on tehtud nimme fantastiliseks ja jälgi on põhjalikult segatud, nii segatud, et tegelikult suudab vaid Poirot leida lahenduse huupi mõistmise teel; ilmselt meie, lugejad, seda küll ei suuda..." (Times`i kirjanduslik kaasanne.) Lugejal tuleb ilmselt nõustuda kriitikutega. Kuid see ei vähenda Agatha
Samuti olid allasurutud seisused ka naised, kes pidid kodu eest hoolitsema ning oma meest teenima. Tallinna puhul oli väga oluline ka linna ja ordu läbisaamine, mistõttu oli teoses ka mõrvari kiire tabamine äärmiselt tähtis. Üleüldiselt peeti lugu kommetest ning oldi jumalakartlikud. 6. Minu arvamus teosest Minu arvates oli tegemist äärmiselt huvitava ja pinget pakkuva kriminaalromaaniga. Pinge kruviti üles juba raamatu alguses ning teose edenedes see aina kasvas. Eriti sümpaatne oli mulle raamatu ülesehitus. Lühikesed peatükid võimaldasid omada head ülevaadet ja see muutis lugemise ja süvenemise lihtsaks. Samuti meeldis mulle viimane kokkuvõttev peatükk, mis tekitas väga hea raami ning ei jätnud midagi poolikuks. Antud raamat on apteeker Melchiori sarja esimene teos viiest ning
talle Riiast isa pärandatud raha tooma tulnud vabameelset arsti Dimitri Nicolefi hakatakse kahtlustama mõrvas, mis pannakse toime sellal, kui ta on öömajal Pärnu- Riia maantee äärses "Murtud Risti" kõrtsis. Romaanis on üsna tõepäraselt kujutatud tolleaegseid Baltimaadel valitsenud olusid, sotsiaalseid vahekordi, ideelisi võitlusi ja isegi öeldud mõni sõna maa pärisrahva kaitseks, põhiliselt on aga tegemist siiski kriminaalromaaniga. Tsaari-Venemaa on mitme teisegi Jules Verne'i seiklusromaani tegevuspaik. Neist kuulsaim on kahtlemata "Michel Strogoff" (1876), mida eesti keelde on mugandatud "Keisri käskjala" (1884, 1900) ja tõlgitud "Tsaari kulleri" (1933) nime all. Mõnikord on Jules Verne'i fantastikat püütud seostada ameerika romantiku Edgar Allan Poe'ga, keda prantsuse kirjanik juba nooruses hästi tundis ja kelle kohta artikli kirjutas. Hiljem, juba oma elu lõpuperioodil avaldas ta isegi Poe õudusromaanile
Raskolnikov läks politseijaoskonda, et end üles anda, kuid ta kuulis seal, et Svidrigailov lasi end maha. Ta lahkub küll jaoskonnast, kuid pöördub tagasi ja tunnistas mõrv üles. Ta mõisteti teo eest kaheksaks aastaks Siberisse. Sonja läks temaga kaasa. Esimese aasta oli Raskolnikov kibestunud, kuid mõistis siis, et armastab Sonjat ja mõistis ka oma eksimusi. Peagi abiellusid Dunja ja Razumihhin. Raskolnikovi ja Dunja ema suri. V KEEL JA STIIL Tegemist ei ole tavalise kriminaalromaaniga, kuritööst kui sündmusest on saanud romaani ühe osa sisu. Ülejäänud viis osa ja epiloog räägivad kurjategija hingeseisundist. Teosest läbivad pikad monoloogid, mida kriitikud pevad üleliigseteks. Autori seisukoht on arvatavasti see, et Raskolnikov ei olnud tegelikult südamest halb inimene, vaatamata sellele, et ta oli sooritanud kaks mõrva. Tema südametunnistus piinas teda terve teose jooksul, teda ei huvitanud röövitud raha. VII TEOS JA LUGEJA
Kolmandas tsüklis nii selget orienteerumist mingile alustekstile pole, aga mingi stiiline ühtsus siiski tekib  kasutab kahte ajaplaani. Kahe ajaplaaniga mängime on modernistliku stiili võte. Mille poolest Ristikivi eristub? · Kõik on tugevalt stiliseeritud tööd, romaanid ilmutavad autori ajalootundmist. Mäng ajalooliste zanrite ja stiilikoodidega. Kui võtta näiteks ,,Kahekordne mäng", siis on tegemist kriminaalromaaniga. · Eesti lugejale torkab silma enam kui teistele, et Ristikivi väldib Eesti ainese kasutamist oma teostes. Lühiproosas tuleb seda küll välja. Nendes romaanides võib väikeseid haakumisi leida, kuid siiski üsna vähe. · Ristikivi ajalooliste romaanide põhisoa keskendub kesajale, renessanssile, ja ilmselgelt on huvi suunatud Vahemere maade ajaloo suunas. Ta käsitleb mingit moodi Euroopluse mudelit keskaja ja renessanssi näitel.
annaabi.ee 
